Medellin

Teekond Medellini algas lendurbussiga, mille juht on kindlasti minevikus lootnud saada piloodiks. Merle eelnevalt kirjeldatud maalihke ohuga m2giteedel kihutas meie minibuss nimelt umbes sarnases tempos nagu v6lubussid Harry Potteri lugudes. Peale minu eelnevate p2evade korduvaid adrenaliinilakse ja surmahirmuhetki (te t6siselt ei kujuta ette, milline oli see k2restik, mida me purdelt yletasime ning vast v6ite veidi ette kujutada, kuidas on elus esimest korda hobuse seljas istudes paarituhande meetri k6rgusel m2gedes umbkeelse uue s6bra - kelle enda hobune muide pidevalt perutab - k2est galopeerimisel hobuse juhtimist 6ppida ja kohe ka harjutada) oli nyyd k2es Merle kord, kes vast t6siselt kaalus terve selle s6idu aja teekonna j2tkamist p2ris lennukiga. Peab ytlema, et minibuss t6esti rohkem lendas kui s6itis ja kui me lootsime juba, et ehk on saabunud 6nnelik l6pp, siis selgus, et meie piloot peatus vaid v2ikeseks pit-stopiks, et haarata maisit6lvik k2ppa ja gaas uuesti p6hja vajutada! Seoses kymnekordse hinnavahe ja varem kuuldud kiidus6nadega otsustasime siiski Armenia linna kohale lennates edasi v6tta oobussi Medellini. Oobussid on siin erakordselt mugavad - lisaks sellele, et istmeid on ruumi peaaegu pikali asendisse lasta on olemas ka jalaalune tugi, mis kokku loob peaaegu voodi tunde. Seoses sellega, et senini oleme maganud dressides, kampsuni, soojade sokkide ja lisaks kahe tekiga ning siiski kylma ja niiskuse peale yles 2rganud, siis ei sega ka konditsioneeriga loodud arktilised temperatuurid. Mis kyll veidi segab on rinnapiimal6hnalised oksendavad imikud - kogu mu beebiarmastuse juures on see l6hn ja h22led antud hetkel t6esti liig - ning bussijuhi s6idustiil, mis j22b eelmisele piloodile vaid veidi alla. P2evasel ajal on nimelt liikluspiiranguks 80 km/h, kuid kuna oositi liikluspolitsei ei toota, pole ka pilootide ambitsioonidel piire. T2nu sellele j6uame aga juba kuue ja poole tunniga kohale - eelnevalt oleme Salentos kuulnud, et teised on viimastel p2evadel teinud samal marsruudil kuni 12-tunniseid s6ite. Keset ood bussijaamas on terve hulk v2ga abivalmeid inimesi - alguses tundub kyll ypris hirmutav kui potensiaalse prostituudi v2limusega suitsu kimuv vanem naisterahvas hoogsalt l2heneb, kuid tegelikult oli temast v2ga armas tuletada meile meelde oma asjadel silma peal hoida ja ka aidata leida taksojuht, kes meie hotelli teab. Yleyldse on inimesed siin v2ga lahked ja abivalmid ning mina nende suhtes selgelt eba6iglaselt meelestatud - n2iteks siis kui Salentos dziipidest maha j2ime pakkus sealne meile eraldi auto tellinud poiss mulle ootamise ajaks tassi kohvi, mille juures ma m6tlesin kiiresti l2bi, et ahah - kui mina kohvi 2ra joon, aga Merle mitte, siis juhul kui minu oma on myrgitatud, siis j22b v2hemalt tema valvsaks. Seal kohvi juues ja oodates tuli ka auto kohalike turistidega, kes meist v2ga huvitusid, pilti tegid ja juttu pyydsid ajada. Kuna tegemist oli umbes 40-50-aastaste viisakas riides seltskonnaga, kes p2ris ausalt mulle imelikult l2hedale tulid korda mooda juttu tehes, siis oli mu peas juba kogu mu tulevane saatus nende poolt 2ra roovituna ja maha myyduna paika pandud ja minu hirmudes ju see kohvipoiss ka kindlasti helistas hoopis neile mitte dziibijuhile..

Saabusime igatahes rampv2sinutena oma Geo Hostelisse El Poblados, Medellinis. El Poblado on absoluutselt linn linnas - meenutab igati Los Angelest ning on kaasaegne, ilus, puhas ja kohalik ooelu keskus. Peod algavad kolmap2eviti ning peamiseks peop2evaks on kuuldavasti nii seal kui mujal linnades laup2ev. Kell pool viis hommikul hostelisse s6ites olid t6epoolest t2navad paksult rahvast t2is. Geo Hostel on v2ga modernne, mullivanniga katuseterrassi ja klaasist fassaadiga ning h2sti varustatud arvutite ja koogiga kuid j22b hindade poolest teiste hostelitega samasse klassi. Klaasist fassaadi 22res on ka meie Geo Suite nii et olemegi r66msalt nagu kenas akvaariumis. Hommikut alustab Merle avastades, et ta on oma kohvri luku v6tme 2ra kaotanud ning leiab koos umbkeelse administraatorineiuga lahenduse rauasae n2ol :) Mina magan end esimest korda t6eliselt v2lja ning seega pole ka meie esimene Medellini p2ev pikk - kohtame kahte Jo-d - kanadalast Joeli ja ameeriklast Josephit, kes on m6lemad juba kuude kaupa r2nnanud ja Joel juba kaks kuud Geo Hostelis elanud, k2ime nendega Parque Llerase 22res soomas (Lleras on El Poblado keskus) ja pargis myygiks olevate kutsikatega m2ngimas (no tegelt ka, siin riigis on niiii palju lahedaid koeri), vaatame samuti Llerase 22res asuva hotelli katuse pool-bari, mis on samuti v2ga kaasaegne ja suurep2raste vaadetega ning napilt j6uame teha ka yhe metroo ning cable cari s6idu slummide kohal. Meile soovitatakse kyll varemalt Santo Domingo peatuse slummides ringi vaadata ja ka edasi p2ris m2e otsas olevasse parki s6ita, kuid selleks on juba liiga pime. Cable car mis yle slummide s6idab on seekord ka minu jaoks suhteliselt k6ikuv, kuid vaated pimenevale linnale on seda s6itu siiski v22rt. Pealegi - teised s6itjad on oma tavap2rasel teel koju ning kui nendega senini midagi juhtunud pole, siis miks peaks need trossid just minuga koos katki minema?

LAd meenutavad El Poblados lisaks k6igele muule ka Juan Valdez ehk kohalik Starbucks ja erinevad variandid PinkBerry frozen yoghurtit, mida me LAs preilidega yle p2eva ostmas k2isime, kuid siin on vaheks siiski toppingud - t6en2oliselt hooaja puudumisel on nii mu p6ldmarjad, maasikad kui passion fruit suhteliselt toored..

Teisel p2eval alustame oluliselt varem plaaniga linna vaatamisv22rsused l2bi k2ia. Metroo, mis siin s6idab maa peal, annab selleks juba v6imaluse, kuid m2rgin oma Lonely Planetis taas 2ra ka rohkem kuuldud punktid ja asume neid l2bi k2ima. Vastupidiselt Bogotale on aga siin need ristikesed kaardil laiali ja seega ka igale poole ei j6ua. Samuti pole siin sugugi mitte nii suur valve kui Bogotas ja seega on ka kogu El Pobaldo v2line melu ysna k6he. K2ime ka seekord kunstimuuseumis (Urebe kultuurikeskuse l2hedal - sealne on yldse kogu downtowni k6ige kenam ring) ja seegi kord on just see minu jaoks yks huvitavamaid hetki, kuid lisaks seame sammud n2iteks ka Plaza de Bolivari poole - siin on igas linnas see keskuseks ja Bogotast ning Salentost on ees hea m2lestus. Tuleb aga v2lja, et Medellinis on asjad kujunenud teisiti. V2ljakule k6ndides ei n2e me t2navatel yhtki valget inimest ega politseinikku, seevastu aga n2iteks suurte kottidega prygiautol j2rgi jooksvaid inimesi. Plats ise pole ka suurem vaatamisv22rsus ning inimesed seal j2tkuvalt v2ga kahtlust2ratavad. Tagasi hostelisse j6udes kuulemegi, et sinnakanti ei maksa kunagi minna ja kohalikudki sinna oma jalga hea meelega ei t6sta. Kogemata ongi esimene ohtlik kant 2ra n2htud ja suuremat indu rohkemaks pole - nii ei julge me ka l6puni k6ndida parki (pargid on yldiselt nende m6istes kas v2ljakud v6i metsad - sedakorda on m6eldud ypris suurt metsaga kaetud m2ge), kus peaks olema kohalike inimeste ehk paisade vanaaegne kyla, mille kohta oleme varemalt head kuulnud. Vaatamisv22rustest k2ime veel l2bi nende valgusinstallatsioonide v2ljakult, mis kindlasti 6htuti laheda efekti annab (lisaks sellele on neil plaanis muide j6uludeks vist terve linn erinevate valgustustega 2ra ehtida) ja j6uame siis kergendatult El Pobladosse tagasi. Hostelist leitud s6pradest, nende hulgas ka supervahvatest tootajatest on v2ga kahju lahkuda, kuid linna enda suhtes on raske seisukohta v6tta - El Poblado on t6esti tore kant, kuid k6ik sellest v2ljaspool j2tab paari p2evaga kyll palju ebameeldivama mulje kui Bogota - lisaks eelpool kirjeldatule l2bib linna ka 66vastavalt pruun j6gi. Samas on Medellin ikka Bogotast kuidagi soojem ja ehedam.. soojem muuhulgas ka temperatuurilt - Medellini aasta keskmine temperatuur on 22C ning seega oleme peale oma turistittuuri ka l6puks esimesed randid saanud.

Vahepeal ka veidi praktilisemat informatsiooni - n2iteks raha vahetamise kohta. Sellega on meil olnud igasugu probleeme, kuiv6rd n2iteks Salentos pole sellist varianti olemas ning vahetame Eesti poistega hotellis omavahel ja maksame lisaks dollarites seega vahelt kaotades. Medellini j6uame pyhap2eval, mil raha vahetamine j2lle v6imalik pole ning esmasp2eval panka vahetama minnes n6utakse passi - meil on aga parasjagu kaasas ainult koopia. Seega - raha vahetamiseks on vaja leida casa del cambio - ning neid p2ris igal nurgal ei ole.. samas kui m6ne leidnud oleme, on kurss olnud kas lihtsalt v2ga hea v6i oleme lausa v6idus olnud.

Kohalikust toidust - seni pole Kolumbia kook suurt muljet avaldanud. Nende tyypiline leib arepa maitseb umbes nagu kokku pressitud vatt. Palju syyakse ube ja riisi ning praetud banaani (Salentos pakkusin ma palju r66mu kohalikele poe ees h2ngijatele, kui ostsin soomiseks nende hiigelbanaani, mis tegelikult on m6eldud vaid toidu valmistamiseks - maitse kusjuures on t2itsa sama, lihtsalt n2rida on veidi raskem), k6rvale kana, sea- v6i loomaliha ja Salentos palju forelli, kuid maitseainetest j22b yldiselt puudu. Samuti on nende rahvusroaks nn paisa taldrik, kus on avokaadot, riisi, ube, banaani ja erinevat sorti liha, aga yldiselt liigitaksin ma selle rasva koguse p6hjal suhteliselt junkfoodi alla. Toidukohad on yldiselt lahti l6unaks, kuid 6htul on igal pool juba peale kella kaheksat syya leida t6eline v2ljakutse, mis l6peb yldiselt pitsaga. Suur suur pluss on aga j2tkuvalt k6iksugu kohalik kasvav puuvili ja nendest valmistatud mahlad!

Samas muidugi on v6imalik ka tellida endale kogemata Mehhiko restoranis quesadilla seak6rvadega, kui arvata, et mis see hispaaniakeelne s6na millest veel aru ei saa, ikka keerulist olla v6ib..

Jalgpallist - esimeses hostelis olid kylmkapil usuteemaliste piltide k6rval ka jalgpallurite fotod ning jalgpall m2ngib igas asutuses iga p2ev ja iga kell - Heinar, ma m6tlesin Su peale, kui Bogota Zona Rosas oli yhe esineja taustaks suur live jalgpalli ekraan :)