Vahepeal on kyll vahele j22nud Cartagena p2evi kirjeldav peatykk, kuid kuna v2rsked emotsioonid on hetkel yleval t2nasest, siis kirjutan alustuseks sellest, miks mulle ei meeldi vahvad grupireisid ja milline on nende megavahva Cartagena versioon.
Eelinfoks - Playa Blanca peaks olema Cartagenale l2him ilus Kariibi mere rand. Meie seltskond sinna - meie kaks eestlast, Jose Mehhikost, kes tuli Kolumbiasse osalema frisby turnamendil ja v6itis; Siggy UKst, keda iseloomustab t2psemalt j2rgnev jutt; Tshiilis vahetusyliopilane olnud shveitslanna Charlotte; Ryan ja Ryan - California arstitudengid, kellest yks n2eb v2lja t2pselt nagu Robbie Williams; kohalik (minu meelest eriti atraktiivne) Jenifer Medellinist, neli eriti toredat ameerikla kutti Washingtonist, keda esindab siin jutus minu lemmik neist Carlos & mustmiljon inetut kohalikku turisti k6igist vanusegruppidest.
Alustuseks algab p2ev kell KUUS hommikul sellega, et tuppa saabub Oy (Oy lausest Oy Mate) h6isates Siggy. Siggyt iseloomustab vast k6ige paremini see, et tema kannikale on t2toveeritud tiibadega peenis, mille tegemist ta ise ei m2leta. Muidu on ta erakordselt r66msameelne ja abivalmis ning t6en2oliselt yks v2rvikamaid kujusid meie hostelis6pradest. Kahjuks aga pole Siggy veel eilsest magama saanud (kolmap2eviti on meie ehk Media Luna hosteli baaris yle linna tuntud pidu) ja seoses sellega pole teda ka v6imalik veenda, et tegelikult on laeva minekuni kaks ja pool tundi aega ja me veel ei saa tema daily activity´tega alustada. Hakkame siis s2ttima - peamist r66mu valmistab sealjuures see, et esimest korda Cartagenas oleku ajal ei alga p2ev vihmaga ja on lootust randa saada. Hommikul on saia- ja kohvipoed veel kinni (neil on yldse v2ga huvitavad avatud oleku ajad - paari tunni kaupa umbes vastavalt soovile) ning seega j22b ka hommikusook vahele. Saiad on siin linnas muidu imehead ;) L2heme kenasti ametlikku sadamasse, kuna oleme kuulnud muidu ka kohalikele m6eldud paatidest, mis v2ljuvad turult, aga viimane info on siiski negatiivne seoses sellega, et kohalikud v6ivad meid viia suvalisse kohta ja v2ita, et see ongi Playa Blanca. Esmalt oleme valmis ostma piletid v2iksemale paadile, mis v2idetavalt l2heb kiiremini. Paadile j6udes selgub aga, et see v2ljub alles tunni aja p2rast. Go figure mismoodi peaks sellega kiiremini j6udma kui suure laeva v2ljumisaeg on kohe ja ajaliselt peaks see pisike s6itma ainult pool tundi v2hem?
Pakime siis oma hostelis tekkinud kireva seltskonna (mina ainsana pohmellivabana) hoopis suurde laeva. Kell on umbes 8.30. Siggy on t6usvas meeleolus ja esitab kohalike turistide r66muks oma speedodes erinevaid koreograafiaid (k6ik teised laeval on riides). Umbes kell YKSTEIST maabub laev mingis kohas, mille l2hedal on tore rohkete lindudega Kunksmoori Saar ja selgub, et nyyd on meil v6imalus minna Okenaariumisse (muidugi eraldi raha eest). Soovi puudumisel peab istuma tund aega ja ootama. V6tame siis saiakese ja mina l2hen oma hommikukohvi otsima - kohvi saab ainult yhest teisest laevast, kuhu ronides kukuvad vette mu prillid (prillide omanik Jean 6nneks seda teksti lugeda ei oska..), aga Jose meie seltskonnast sukeldub neile j2rele ja teenib auga v2lja yhe mu kohalikele varutud Eesti shokolaadi :) Igatahes t2hendab see, et saab kohvi, et leian laeva tagaosast yhe einestava vana, kes minuga ka pisikese summa eest oma kohvi jagab - kusjuures yks paremaid kohvisid siin seni! Kell KAKSTEIST j2tkame teed Playa Blancale - sama suurelt loksudes nii et suur hulk paadil olijaid veedab selle aja oksendades. Enne kohale j6udmist hakkab veel ka sadama nii et rannale j6udes on seni paistnud p2ike juba kadunud. Arvestades kui v2ga see suur laev k6ikus, siis t2nasin igasugu j6ude, et me ei sattunud kogemata sellele pisikesele kiirele paadile, kuhu end alguses s2ttisime. Rohkem meid kellaaegadest ei informeeritud, aga ma pakun, et umbes kella yhe paiku j6udsime siis kohale.
Playa Blanca oli ehk blanca kunagi kui k6ikv6imalikud odavad turistid seda veel 2ra reostanud polnud, aga praegu oli see umbes sarnane reisi6udus nagu Egiptuse rannad. Veel kurvemaks tegi selle vaid see kui lihtne oli ette kujutada kui ilus ja ehe see t6esti v6is alles m6ned aastad tagasi olla - vesi oli t6epoolest hele rohekassinine nagu pildiraamatus ja palmipuud ning muu rohelus ehedalt ilus. Rannale j6udes ryndasid enne veest v2lja astumist juba karjas inimesed igasugu kola ja vidinatega ning esmalt saime l2bi nende ryndajate ja maailma k6ige inetumate inimeste paraadi sammuda umbes nagu lasteaias toidusabasse. Sellega, et toit k2tte saada ja see ka 2ra syya, l2ks orienteeruvalt tund (peamiselt muidugi sellega, et see j2rjekord yldse 2ra seista). Esimese positiivse asjana v6ib v2lja tuua, et kala ja riis olid t6esti maitsvad ja toitvad! Seej2rel jalutasime tagasi randa, kus p2ikest enam polnud (see muidugi pole tuurikorralduse syy..) ning k6ndisime Merlega m6nda aega mooda randa edasi, et n2ha, mis siin siis muidu toimub. Rand on t2is pikitud erinevaid inetuid plastikmooblitykke, suvalises stiilis telke, tyhje "restorane" ja maailma k6ige kurvemas seisus koeri - mul on praegu isegi halb tunne sellest kirjutada, kui kohutavalt n2ljutatud need vaesed loomad olid - nahk rippumas.. k6ndisime siis igatahes tagasi oma seltskonna juurde ja juba hakkasidki parved inimesi tagasi laevale viima. Huvitav kui lahe see oleks olnud kui ilm oleks t6esti ilus olnud - peale yhe jalutusk2igu aega hakata juba tagasi s6itma?
Igatahes saabus selle fantastilise grupituuri highlight - laevalt maha t6id meid enne randa robustsed parved, kust veidi enne veejoone l6ppu tuli maha hypata. Nyyd aga tuli sinna peale hypata! Muuhulgas laksus kogu see suur parv lainetega kaasa nii et kui laine viskas parasjagu suurem viskas ka see pealemineku-metall-purre yles ja tagasi vastu maad, millega seoses oleks olnud supervinge sinna vahele j22da ja m6ni luu murda. Abi oli kahest k6hnast neegripoisist, kes siis sellesama parve peal k6ikusid. Kui see ulme6udne hetk moodas siis j6udsime laevani, kuhu tuli siis parve pealt edasi hypata. Arusaadavalt ei seisnud see laev sugugi meetri kaugusel ega madalas vees. Parv aga viskas lainetega koos hooti vastu laeva seina ja p6rkus poole meetri kaugusele sellest. Parve peal t6usis yldine elevus ja kisa, aga ma oleksin seal t6esti s6na otseses m6ttes sydamerabanduse saanud. Esiteks oli sellest loksumisest juba pilt niigi kirju ja lisaks veel j2rjekordne ja ehe surmahirmu hetk (siiski v6rreldamatult suurem kui varasemad - mu jalad ja k2ed v2risesid silman2htavalt, hingata enam ei saanud ja tegelikult ma praegu seda yle astumise hetke enam nii selgelt ei m2letagi..). Merle v6ib t6estada, et see t6esti oli reaalne v6imalus sealt vahelt kukkuda (pl2tud oleksid veega kaasa l2inud, seega olime ka paljajalu ja m2rjas ning libedas) v6i selle k2igus sinna vahele litsutud saada. Meie poisid aitasid mu sealt siiski yles ning loksusime Cartagena poole tagasi, kuhu j6udsime pimedas ehk peale kella kuut 6htul.
Vahepealsete positiivsete seikadena saab v2lja tuua vaid ilusa p2ikeseloojangu vaate - selle hetkeni olime j6udnud Cartagena rikaste linnaosa ehk "Miami" ehk Bocagrande juurde - see osa linnast ei oleks nagu Kolumbiast vaid t6esti kuskilt Miami kandist - terve poolsaar t2is k6rguvaid valgeid pilvel6hkujaid. Samuti oli mul tagasiteel huvitav Jose ja Carlosega nende elu ja vaateid arutada ning yleyldse igasugu supertoredaid rahvusvahelisi tutvusi kinnitada.
Selle imelise rannap2eva eest maksime me 42000COP ehk umbes 16eur.
Aga sellega see p2ev ei l6ppe! Tagasi j6udes avastasime, et oleme hommikup2ikeses k6rbenud - meie m6lema kehal on igasugu huvitavaid mustreid kontrastide punane ja valge vahel. Parem oleks, et see punane pruuniks l2heks! Aftersun´ime end siis hoolega, pakime asjad kokku, et selle linnaga l6pparve teha ja k2ime veel korra oma kandis ehk Getsemanis kohalikus soogikohas einestamas - vanalinnas on siin ulmekallis, kuid kohalikud soogikohad on maitse poolest kordi paremad ja umbes neli korda odavamad.. ja olemegi valmis alustama teekonda Santa Martasse, kus meil on m6nus kahene tuba ette makstud ja ehk ka toredamaid randu oodata. Aga vot ei - viimane buss sinna l2ks poolteist tundi tagasi! Kui oled vaimselt valmistunud toredaks rahulikuks uneks (oleme kaks ood olnud Media Lunas, mis on v2ga lahe hostel, kuid ka peot2nava keskus ja hosteli enda baaris on kella neljani hommikul k6ige l2rmakamad neist - nendeks kaheks siin oldud ooks oleme aga selle kogemusega arvestanud) peale sellist p2eva, siis on PARIM uudis, et kahjuks pead sa ootama esimest bussi, mis l2heb hommikul kell seitse ning ainsad kaks vaba kohta on dormis koos kuni nelja suvalise inimesega BAARI K6RVAL TOAS!
Muidu istun ma praegu internetipunktis ja yks mees mu k6rval deklameerib iga natukese aja tagant "jingle bell jingle bell jingle motherfucka". Yleeile k2isin samuti netipunktis skype´imas ja yks mees mu k6rval vaatas poolteisttundi j2rjest homemade pornot.
Kui ma oleks natukene kergemini 2rrituv, siis ma t6en2oliselt taoks oma dormis pead vastu seina juba v2hemalt tund aega, aga yldiselt olen ma ikka r66mus - see kolm maagilist p2eva Salentos kaalub kogu selle t2nase jama sajakymnekordselt yles! Pyyan ainult seda rahumeelsust ka l2bi t2nase oo s2ilitada ning loodan uutele ilusatele looduskogemustele alates homsest Santa Marta ja Tayrona rahvuspargi kandis..
No comments:
Post a Comment