Alustasime oma avastusretke La Candelaria ehk vanalinna avastamisest ja olles valmistunud m6rvadeks igal nurgal, oli yldpilt ausalt oeldes palju turvalisem kui n2iteks kevadisel reisil Hanois. La Candelaria ja Zona Rosa ehk vanalinn ja rikaste kohalike restoranide-klubide-shoppingkeskus on t2is politseinikke. Oleme kohanud siiani nelja v6i viite eriliiki politseid ning suurel osal neist on minu suureks r66muks kaasas ka koerad. Eriti tore on see, et kaubanduskeskuse parkimismajja sisenemisel ootab uksel koer, kes esmalt auto l2bi nuusutab. Sama koer oli toovabadel hetkedel v2ga m2ngualdis ja j2lgisime tema toograafikut kyll v2hemalt pool tundi - muuhulgas selle p2rast, et Merle tahtis n2ha geip2kapikkude tantsushowd. Tantsushowd ei tulnud, pood m2ngis lihtsalt muusikat ning paar j6ulukaunistust vahetasid v2rvi, aga kuna enne olime n2inud sealsamas keskuses ehitatud LILLAS p2kapikumajas hulka LILLASID p2kapikke ja samas yleval syyes kuulnud, et vahetevahel m2ngitakse muusikat ja miskit toimub, siis eeldasime, et p2kapikkudel on siiski ehk ka mingi tooylesanne, n2iteks tantsu teha.. siiski mitte :)
Politsei on igatahes v2ga abivalmis ja meie v2ga v2hese hispaania keele abil oleme saanud neilt ka vajalikku abi taksopeatuse vms otsimisel. Muidugi samas - sel 300l (ausalt, v6imalik, et see oli isegi lyhem maa) meetril, mil yhe ylikooli juurest Monserrate m2e jalamini viis ei ole tihedat politseivalvet ja seda maad soovitati roovide ennetamiseks taksoga s6ita, mida me siis ka tegime. Taksojuht tegi meile esimese tynga ja v6ttis selle maa eest 10000 COPi ehk 4eur. V6rdluseks - edaspidi s6itsime t2pselt sama summa eest 45 minutit La Candelariast Zona Rosasse. Taksode v6tmisel soovitas yks Saksa mees, keda me taksopeatuses kohtasime kontrollida alati, et taksol oleks numbrim2rk, numbrim2rk ka auto kyljel ja sees pildiga toot6end rippumas. Samuti on turvalisem v6tta taksosid, kust parasjagu keegi v2ljub ning soovitavalt naisterahvas.
Igatahes - oma esimest p2eva alustasime jalutusk2iguga La Candelarias, mille highlightid olid
1) Botero kunstimuuseum, kus leidub ohtralt rahvusvahelist kunsti (Picasso, Monet, Dali etc) lisaks nende rahvusliku kunstit2he paksukestele figuuridele;
2) Plaza de Bolivar, kus on uskumatutes kogustes tuvisid, parasjagu k2imas yks pisike pikett inimeste poolt, kes on maalt linna kolinud ning seal kodu ja tegevuseta ja ymbritsemas hulk t2htsaid maju, mida suuremas osas on v2rvipommidega loobitud. V2rvipommidega on pihta saanud ka mitmed teised Lonely Planetis v2lja toodud hooned, kaasa arvatud esimesel p2eval n2htud v2rve vahetav pilvel6hkuja. Nii avaldavad kolumbialased oma arvamust ja soovin kyll 6nne neile inimestele, kes neid plekke ja kogu linna katvaid grafiteid maha pesevad.
3) Politseimuuseum, kus noored politseiteenistuses poisid teevad ekskursioone - meie giid r22kis suurep2rast inglise keelt ning oli sinna suunatud, kuna oli lahingus guerilladega pihta saanud. Varasemalt oli ta osalenud juba 40s lahingus olles 19-aastane..18-aastaselt saavad poisid nimelt valida kas minna armeesse v6i politseisse (sisulist vahet tema s6nul polevat) - need, kes on keskkooli l6petanud aastaks ja need, kes mitte pooleteiseks aastaks. K6ige p6nevam oli Escobari lugu - tema isiklike asjade arsenal, fotod temast ja tema kaaslastest (n2iteks yhest, kes tegi koostood politseiga ja Escobar, kui sellest teada sai, l6ikas maha ta k2e ning pistis meelekohta tehtud august sisse, et imiteerida politseile au andmist..) ning igasugu muud juttu politsei ja narkokartellide v6itlustest. Meie poiss arvas igatahes, et enam me end ebaturvaliselt tundma ei peaks ning ytles ka, et moodunud n2dalal oli taas yks guerillade ninameestest k2tte saadud. Sama oleme kuulnud igalt poolt - hoiatatakse Venezuela eest, kuid Kolumbia tundub siiani kyll viimastel aastastel palju arenenud olevat.
Purskkaevude asemel on Bogotas mittepurskavad veekogud - n2iteks jalutusk2igul Cerro de Monserrate poole on neil terve voolava vee avenyy. Monserrate otsast avanev vaade linnale on t6esti hoomamatu - see linn on lihtsalt nii suur! Bogotas on 8 miljonit inimest ja sealt m2e otsast saab sellest m6ningast aimu.. lisaks oli seal r66msaid kohalikke, kes meiega koos pilte tegid (yks vaene poiss isegi maksis selle eest kohalikule fotograafile..) ja sinna p22seb cable cariga, mida Merle teiste kaasreisijate r66muks kartis :)
Zona Rosas vaatasime kaubanduskeskusi ja hoopis viisakamaid inimesi kui varemalt - enamus seal liikujatest olid siiski ylikonnas v6i muidu kallimalt riides. Yldiselt oli see siiski nagu iga teine suurlinn oma poodide ja restoranidega - lihtsalt j6ulude puhul hoolega tuledega 2ra kaunistatud ning muuhulgas oli yhel t2naval6igul ka seebist kunstlumi puhuritest sadamas.
T6en2oliselt teavad k6ik, et naistel on p2evad, seega v6in kirjutada ka oma tampooniseiklustest. Esmalt arvasime, et vajame nende ostmiseks (Vietnami kogemusele toetudes) apteeki, kuid selle leides oleks olnud lisaks v2rvilistele tampoonidele v6imalus osta ka n2iteks vibreerivaid peeniser6ngaid, mida ma tavaliselt Eestis n2iteks ravimteede vahelt ei vali. V2rvilistest tampoonidest on olemas veel superv2rvilisi variante, kus karbis on igayks pakitud erinevat tooni nii et pakike oleks nagu t2is rasvakriite. Lisaks sellele oli minu v2rvilisel pakikese arusaamatus kohas turvaelement, mille avastasime tahtes teistesse poodidesse siseneda, seega tampoonidega seoses on olnud rohkelt elevust.
Zona Rosas hakkas mul juba kell kaheksa kergelt uni tulema ja v6tsime killer-takso, mis kihutas l2bi 6htuse linna arusaamatu kiirusega, kuna spidomeeter vehkis 60 ja 140 vahel. Samas s6itsid ka k6ik teised samas tempos, seega me lootsime meie juhi harjumuslikele oskustele. Muidu on liiklus aga suhteliselt normaalne ning peale autode muid populaarseid s6idukeid v6i s6idukloomi n2ha ei ole - kohtasime ainult yhte laamat ja yhte eksinud hoburakendit Zona Rosas, mida juhtis kaks varateismelist. Koju j6udes tahtis Merle siiski v2ga minna vaatama ymber nurga Chorro de Quevedo v2ljakut, kus pidid pimeduse saabudes jooma kogunema yli6pilased. Olles p2he 6ppinud, et pimedas uksest v2lja minna ei tohi, kommi vastu v6tta ei tohi ja yhtki asja kellegi teise k2tte anda ka ei tohi (ma juba hakkasin kahtlustama yhte poissi, kes lennukis meie Lonely Planetit luges, et ehk tal on mingi masinav2rk kaasas, millega sinna midagi vahele pressida), siis ma ei vaimustunud sellest ideest, aga yksi ju ka teda ei saanud sinna lasta. Tegelikkuses aga oli seal palju vahvaid boheemlasi, kitarrimehi, vahepeal lisandus kohalik motomeeste salk ning vahelduva eduga ka politseinikke. Kohalikud j6id k6ik aguardientet ehk nende kohalikku aniisilikoori ja meie avastasime eriti hea Club Colombia punase 6lle. Seega pean j2lle t6dema, et meie varasematel reisidel on olnud ohtralt kordades ohtlikumaid situatsioone - n2iteks LAs 6htuti ranna22rset boheemlaste kogunemiskohta Venice Beachi mooda koju jalutades polnud yhtki politseinikku silma peal hoidmas, kuigi p6hjust oleks olnud kyll.
T6en2oliselt teavad k6ik, et naistel on p2evad, seega v6in kirjutada ka oma tampooniseiklustest. Esmalt arvasime, et vajame nende ostmiseks (Vietnami kogemusele toetudes) apteeki, kuid selle leides oleks olnud lisaks v2rvilistele tampoonidele v6imalus osta ka n2iteks vibreerivaid peeniser6ngaid, mida ma tavaliselt Eestis n2iteks ravimteede vahelt ei vali. V2rvilistest tampoonidest on olemas veel superv2rvilisi variante, kus karbis on igayks pakitud erinevat tooni nii et pakike oleks nagu t2is rasvakriite. Lisaks sellele oli minu v2rvilisel pakikese arusaamatus kohas turvaelement, mille avastasime tahtes teistesse poodidesse siseneda, seega tampoonidega seoses on olnud rohkelt elevust.
Zona Rosas hakkas mul juba kell kaheksa kergelt uni tulema ja v6tsime killer-takso, mis kihutas l2bi 6htuse linna arusaamatu kiirusega, kuna spidomeeter vehkis 60 ja 140 vahel. Samas s6itsid ka k6ik teised samas tempos, seega me lootsime meie juhi harjumuslikele oskustele. Muidu on liiklus aga suhteliselt normaalne ning peale autode muid populaarseid s6idukeid v6i s6idukloomi n2ha ei ole - kohtasime ainult yhte laamat ja yhte eksinud hoburakendit Zona Rosas, mida juhtis kaks varateismelist. Koju j6udes tahtis Merle siiski v2ga minna vaatama ymber nurga Chorro de Quevedo v2ljakut, kus pidid pimeduse saabudes jooma kogunema yli6pilased. Olles p2he 6ppinud, et pimedas uksest v2lja minna ei tohi, kommi vastu v6tta ei tohi ja yhtki asja kellegi teise k2tte anda ka ei tohi (ma juba hakkasin kahtlustama yhte poissi, kes lennukis meie Lonely Planetit luges, et ehk tal on mingi masinav2rk kaasas, millega sinna midagi vahele pressida), siis ma ei vaimustunud sellest ideest, aga yksi ju ka teda ei saanud sinna lasta. Tegelikkuses aga oli seal palju vahvaid boheemlasi, kitarrimehi, vahepeal lisandus kohalik motomeeste salk ning vahelduva eduga ka politseinikke. Kohalikud j6id k6ik aguardientet ehk nende kohalikku aniisilikoori ja meie avastasime eriti hea Club Colombia punase 6lle. Seega pean j2lle t6dema, et meie varasematel reisidel on olnud ohtralt kordades ohtlikumaid situatsioone - n2iteks LAs 6htuti ranna22rset boheemlaste kogunemiskohta Venice Beachi mooda koju jalutades polnud yhtki politseinikku silma peal hoidmas, kuigi p6hjust oleks olnud kyll.
No comments:
Post a Comment