On hommik ja oleme otsustanud minna vaatama Cocora orgu, kus kasvavad Kolumbi rahvuspuud vahapalmid. Kell 11.30 v2ljub dziip peav2ljakult ning viib meid stardipunkti. Kuna mitmekesi on sinna minna odavam moosisin ma eelmisel p2eval kaasa Arko :) Ja mainin 2ra, et sinna autosse pressivad need kohalikud hullud muidu 18 inimest ehk siis t6en2oliselt oleks autost n2ha vaid rattaid.
Kogu seda matka, mis kestis 5,5 tundi on raske s6nadesse panna...selle ilu mattis hinge ja v6ttis pisara silma, adrenalliin oli laes yle yhe korra, sai panna psyhholoogiliselt proovile kui palju sa oma kaaslast usaldad ja milline on su tahte j6ud j6uda l2bi oru tippu...
Seda matka on v6imalik teha ka lyhemalt ja turvalisemalt ning piirduda vaid oruga ja nagu selgus siis vist enamus nii tegidki peale eestlaste (hommikul vara tegid sama asja l2bi Valdek ja Heleri).
Loodus on siin fantastiline...nagu muinasjutu metsas...l2bisime rada suunaga m2kke, mis oli t2ielik dzungel...v2ike sissetallatud rada m66da energiliselt ja kohati ysna raevukalt voolavat j6ge ja k2restiku. Tee on kohati nii mudane, et olen poole s22reni kinni oma kummikutega ja sikutan jalgu ukshaaval v2lja...enamus kohtades 6nnestub kuidagi m66da kive hypeldes suuremast sopast p22seda...mida ylespoole l2hme seda raskemaks muutub hingamine ja keerulisemaks l2heb tee... yle k2restiku on vaja yletada kitsaid ja mitte just k2ige kindlamaid sildu...mina, kes kardab sygavat siin v2ga ei karda aga Getter, kes kardab, v6ib siis nimetada antud olukorras liikuvat vett... ja see t2esti liikus seal... Tema enam siin nii l6busas tujus pole...esimese silla yletame koos teda ees lastes samm sammu haaval samal ajal tal k2test kinni hoides...teisest sillast, mis asus veepinnast k2rgemal on ta n6us ise yle tulema...kuigi vaadates ta n2gu on mul tunne, et ainult sellest suurest hirmust ja v2rinast v6ib ta seal libastuda...yldiselt silmitsen hoolega iga tema sammu...kolma sild oli aga vana hea nii 6elda purre...yle j2e oli pandud kolm pikka lepa moodi latti ning enam polnud pisutki julgestavaid traate k2sipuudeks. Vesi oli t6eliselt kiirevooluline ning vaadates nyyd Getteri n2gu siis ei sisaldanud see enam peale valge mitte yhtegi v2rvi... Ytlen ausalt ega see oli mulle ikka ka p2ris k6he aga siin kohal polnud see koht kus mainida, et on jah jube v6i ei tea kas tasub :) Siin saabki Getter panna proovile kas ma ikka olen hea kaaslane v6i mitte... Lastes paar korda hinge t6mmata asume 15-20cm l2bim66duga latte yletama...mina jalgu s2ttides ees ning tugevalt Getteri k2est kinni hoides tema minu k6rval...libe ja palgid k6iguvad...Getter teeb paar hiire moodi piiksatust ning seisame korra keset k2restiku m6lemal silmad palkide kylge naelutatud...natuke veel ja saimegi yle...tundub et olen usaldusv22rne :D Ja kui te nyyd kysite, kus Arko oli, siis see hullumeelne ja kannatamatu hing otsis endale koha kust poolest niudest m2rg olles j6gi ilma sillata yletada...see variant ei tundunud meile eriti ahvatlevam:)
Trotsides muda, vett ning t6sist ronimist otse m2kke j6udsime kohta, kus saime pisut hinge t6mmata, istuda ja kohvi juua ning koolibriisid vaadata ja pildistada...fantastiline...kymneid imepisikesi v2ikese s6rme suuruseid ja sukan6ela sarnaste pikkade nokkadega kameeleon v2rvilised linnud linnud lendasid nii l2hedal puudutades oma tiivakestega juukseid... m66da lennates kuulsid suminat, mis tiibade ylikiirest lehvitamiset tekkis....neile oli tehtud sinna joogiv6tmise kohad (vesi ja magusalaadne aine segatud, mis neid ligi meelitas), et turistid saaks neid pildistada...See on ikka v2ga kihvt tunne kui saad selliseid looduse artiste n2ha 10 -15cm kauguselt...nende liikumine ja tiibade t66 oli t6eline kunst...kogu seda teed siia igati v22rt.
Meie tee aga j2tkus viimase ponnistusega tippu...mul isiklikult oli selline tunne sinna ronides nagu kooli ajal kuupri testi tehes (ma t6esti vihkasin seda, sest ma ei saanud pihta mis p2rast ma pean sellist jama tegama kui ma pole mingi jooksja ja samal ajal tunnen ennast veel halvasti)...kuigi see siin oli kordades suurem pingutus...tegime vist iga viie meetri peal hingamis ja naermise pause, sest l6bustasime endid sellega, et igakord kui yles vaadata tundus tee minevat aina rohkem m66da seina k6ndimiseks, mis ei l6ppe iial :D
Vaatepilt, mis ylevalt avanes on v22rt rohkem kui miski muu materjaalne v22rtus...me oleme sama k6rgel kui esimesed pilvetupsud ning meile avaneb vaada m66da pikki Cocora orgu...nii palju kui silm seletab on paksud metsad m2eharjadel vaheldumisi lagendikega orus kus peale erkrohelise muru ja harvalt nagu kuntslikult pikitud taevani k6rguvate palmide ei kasva midagi muud.
Seal yleval, kus pingil me istume nagu maailma serval, elab ka yks pere ning seal on v6imalus ka 66bida. Siin l2heb pool kuus umbes pimedaks ning viimane dziip lahkub stardi kohast kell viis...kell on pisut enne nelja ning alla tulek pidi v6tma maksimaalselt tunnikese. Olles pisut hinge t6mmanud asume teist teed pidi alla minema, mis on oluliselt lihtsam ja fyysiliselt nauditavam. Meie kolmas pikakoivaline reisikaaslane kaob meil ysna kiiresti silmist, millele me erilist t2helepanu ei p66ra, sest all nii kui nii kohtume ja imselt kaamera puududes polnud tal ka nii palju tegemist vaadete imetlemise ja pildistamisega kui meil. Ma ei hakka enam neid vaateid kirjeldama, sest iga uus "pilt" v6ttis hinge kinni ning raske oli uskuda, et see p2ris on. M66da teed alla tulles kuulsime erinevaid linde ja loomi, milledest yhe h22litsus oli sarnane pommi piiksumisega...suhteliselt kummaline...Getter arvas alguses, et tema fotoka aku saab tyhjaks :D Olles m6nda aega k6ndinud j2ime ehmatusega seisma...suurtest sadudest (siiani oleme ise neist p2eva ajal p22senud) on toimunud siin suur varing...yks m2e serv on lihtsalt alla varisenud...meie ees teel seisis umbes nelja meetrine mulla ja muu prahi hunnik...v2ga k6hedaks v6ttis...sellest tuli yle ronida ja polnud ka aimu, kas see hakkab kohe uuesti varisema...muld oli kobe ja lahtine seega oli varing olnud suhteliselt 2sja (v6imalik 12t sees) Mulla hunniku otsast vaadates alla, kuidas see paar palmi kaas on v6tnud ning otsides kohta kust tee peale yldse uuesti saab hakkas meie m6lema jalg ikka v2risema. J6udes alla orgu oli seda varingut p2ris j6hker alt poolt yles vaadata ja m2elda, et me just kaks 2barikku turnisime seal. Viimaseid turiste n2gime tunde ennem, kes p66rdusid poolelt teelt tagasi ning kohalikke yleval tipus. Olime meie ja loodus...p2ike sillerdas m66da n6lvasid ja hobused jooksid lagendikul...t2ielik ebareaalsus.
Veidi aja p2rast k6nnivad meile vastu kaks relvastatud noormeest (k6ik valvavad s6durid on siin suhteliselt noorukesed, nagu meilgi poisid, kes s6jav2es), kellega me palume pilti teha ja nagu nende n2gudest n2ha siis pole siin tyhjas metsas ka neil selle vastu midagi...ilmselt olime nende selle p2eva l6busamaid hetki:) Algusesse tagasi j6udes meil aga nii l6bus enam ei ole, sest yhtegi dziipi enam pole ja paari minuti p2rast oli kottpime...Getter sai selle 6htu ilmselt neljanda v6i viienda infarkti :D Kell oli saanud 17.38 ja ilmselgelt oli meid maha j2etud...igasm6ttes...ka meie uustulnuk Arko, kes t6en2oliselt arvas, et meil on v2ledamad jalad ja me j6uame ka enne viite alla mitte 45min hiljem tema saabumisest. Mis siis teha...mina otseselt ei muretsenud, kuna olime turistide kohas ja kellegi ikka leiame, kes meid aitab...leidsimegi yhe poisi, kellele t2nu Getteri osavale pantomiimi m2ngimisega 6nnestus selgeks teha, et too meile dziibi j2rgi kutsuks...raha tuli muidugi n2idata ja ette anda, mis esmapilgul tundus kahtlane aga p2rast 30min ootamist ja veel umbes sama palju s6ites olime oma tuttaval peav2ljakus tagasi. L6pp hea, k6ik hea:)
Kodus saame kokku nyyd juba kogu eestlaste seltskonnaga ning suundume yhe austraallase baari, kus mees ka ise syya valmistab. Koha nimi on Speakeasy...ysna meeleolukas ja lihtne, kuid tekitab koduse tunde...v2lja n2eb nagu kolmetoaline korter, kus on hakatud remonti tegema ning enne on sinna kuntsti hingega boheemlased sisse kolinud. "S66gitoas" on yks madal bambusest laud, mida ymbsitseb 6uepingi moodi kaks bambusest diivanit ja sohva...seinad on suvaliste kritseldustega ja v2rvilised. Enne s66ma hakkamist j6uame ka baari taha punasele seinale kirjutada koos paari teiste riikide juurde TERVISEKS!
Toit oli maitsev ning p2rast l6busalt aega veedetud s66mingut otsustame meie magama minna ja teised v2ikelinna m6nusid nautima.
Vahepalaks lisan, et kuna siin on see aasta vihmasem kui muidu, on pidev 2revate uudiste kuulamine igap2evane osa. Nimelt on siin igalpool suured maalihked ja varingud ehk siis on pidevalt teed suletud ning piltlikult 6eldes varisevad terved m2ed kokku. N2iteks p2rast meie saabumist Salentosse (me tulime Bogotast lennukiga) toimus selline varing Bogotast teel siia, et traktorid ja kopad peavad kaevama teedu uuesti lahti umbes viis p2eva. Ka meie teel Pereira lennujaamast Salentosse autoga s6ites on j2lgi 6istest varingutest, mis meie kapten trummi (Timothy) s6nul just buldooseritega lahti lykati. Meie j2rgmisesse kohta j2udmiseks aga peame ka v6tma kaks bussi, millest yks on 66buss. Praegu tundub see k6ige v2hem turvalisem tegevus, mis siin maal antud hetkel teha saab. Mitmed teed on pidevalt suletud ning uudiseid uutest varingutest tuleb iga p2ev kui mitte iga tund ning samuti on juba mitmeid ohvreid, kes on s6ites suurte muda laviinide alla j22nud!
K2es on hommik ja meie viimane p2ev siin ning t2na ootab meid ees kolme tunnine ratsamatk kohviistandusse. Meiega yhinevad taaskord Arko ja ka Andres, kes on peaks mainima v2ga ebaeestlaslikult r66msameelsed ja ytlemata toredad.
Ratsud toodi meile maja ette ning kuna Getter polnud varem sellisel viisil hobustega tegelenud j2i tema turvalisuse m6ttes n66riga saatja ja tema hobuse kylge. Pole vast enam vaja mainida, et matk k6rgustest alla ja yles kulges vapustavate vaadetega. Loomulikult sai palju nalja ja ka v2ikest adrenalliini systi kui n2iteks minu hobune m66da kiviklibust rada kuidagi komistas ja ma yle kaela oleksin k2inud ning kuidas j2rsust teest ylesse minnes Getteri hobune libises tagasi ja siis t2nu sellele j2rsemaid liigutusi tegi...yldiselt oli k6ik v2ga turvaline ja meie saatja oli Getteri eest v2ga hoolitsev ja mures, et ega too seal ometigi otsi ja n2rvivapustust hakka saama :D Poisid traavisid enamasti kiirema hooga ees, mina rahulikumalt galoppides ja oma teist Agnest vahepeal oodates (poisid ristisid meid Agnesteks)...jube lahe oli ratsutada...eriti kui ma m6ndades punktides yksi j2in...elu nagu filmis!
6nnelikena tagasi j6udes suundume peav2ljakule s66ma. On laup2eva 6htupoolik ning siin hakkavad p6hilised pidustused just siis. V2ljaku 22rt ymbritseb nyyd mitukymend telki, mis on kas s66gikohad v6i muid vidinaid myyvad letid. Valime k6ik erinevad toidud, mis maitsevad yle ootuste h2sti ning seej2rel jalutame veel viimaseid tiire selles imetoredas kylas Salentos ja longime juba kurvameelsemalt koju tagasi, sest on aeg j2tta oma kahe uue s6brakesega hyvasti ning meil suunduda j2rgmisesse linna.
V6tame asjad ja poisid nagu kord ja kohus tulevad meid saatma ning aitavad meil kohvreid m2est ylesse tarida. Nii palju emotsioone, esmakordseid kogemusi ja kauneid m2lestusi teevad siit lahkumise v2ga raskeks... poetan paar pisarat, kallistame ja l2inud me olemegi.
Hyvasti paradiis Salento!
No comments:
Post a Comment