Medellin

Teekond Medellini algas lendurbussiga, mille juht on kindlasti minevikus lootnud saada piloodiks. Merle eelnevalt kirjeldatud maalihke ohuga m2giteedel kihutas meie minibuss nimelt umbes sarnases tempos nagu v6lubussid Harry Potteri lugudes. Peale minu eelnevate p2evade korduvaid adrenaliinilakse ja surmahirmuhetki (te t6siselt ei kujuta ette, milline oli see k2restik, mida me purdelt yletasime ning vast v6ite veidi ette kujutada, kuidas on elus esimest korda hobuse seljas istudes paarituhande meetri k6rgusel m2gedes umbkeelse uue s6bra - kelle enda hobune muide pidevalt perutab - k2est galopeerimisel hobuse juhtimist 6ppida ja kohe ka harjutada) oli nyyd k2es Merle kord, kes vast t6siselt kaalus terve selle s6idu aja teekonna j2tkamist p2ris lennukiga. Peab ytlema, et minibuss t6esti rohkem lendas kui s6itis ja kui me lootsime juba, et ehk on saabunud 6nnelik l6pp, siis selgus, et meie piloot peatus vaid v2ikeseks pit-stopiks, et haarata maisit6lvik k2ppa ja gaas uuesti p6hja vajutada! Seoses kymnekordse hinnavahe ja varem kuuldud kiidus6nadega otsustasime siiski Armenia linna kohale lennates edasi v6tta oobussi Medellini. Oobussid on siin erakordselt mugavad - lisaks sellele, et istmeid on ruumi peaaegu pikali asendisse lasta on olemas ka jalaalune tugi, mis kokku loob peaaegu voodi tunde. Seoses sellega, et senini oleme maganud dressides, kampsuni, soojade sokkide ja lisaks kahe tekiga ning siiski kylma ja niiskuse peale yles 2rganud, siis ei sega ka konditsioneeriga loodud arktilised temperatuurid. Mis kyll veidi segab on rinnapiimal6hnalised oksendavad imikud - kogu mu beebiarmastuse juures on see l6hn ja h22led antud hetkel t6esti liig - ning bussijuhi s6idustiil, mis j22b eelmisele piloodile vaid veidi alla. P2evasel ajal on nimelt liikluspiiranguks 80 km/h, kuid kuna oositi liikluspolitsei ei toota, pole ka pilootide ambitsioonidel piire. T2nu sellele j6uame aga juba kuue ja poole tunniga kohale - eelnevalt oleme Salentos kuulnud, et teised on viimastel p2evadel teinud samal marsruudil kuni 12-tunniseid s6ite. Keset ood bussijaamas on terve hulk v2ga abivalmeid inimesi - alguses tundub kyll ypris hirmutav kui potensiaalse prostituudi v2limusega suitsu kimuv vanem naisterahvas hoogsalt l2heneb, kuid tegelikult oli temast v2ga armas tuletada meile meelde oma asjadel silma peal hoida ja ka aidata leida taksojuht, kes meie hotelli teab. Yleyldse on inimesed siin v2ga lahked ja abivalmid ning mina nende suhtes selgelt eba6iglaselt meelestatud - n2iteks siis kui Salentos dziipidest maha j2ime pakkus sealne meile eraldi auto tellinud poiss mulle ootamise ajaks tassi kohvi, mille juures ma m6tlesin kiiresti l2bi, et ahah - kui mina kohvi 2ra joon, aga Merle mitte, siis juhul kui minu oma on myrgitatud, siis j22b v2hemalt tema valvsaks. Seal kohvi juues ja oodates tuli ka auto kohalike turistidega, kes meist v2ga huvitusid, pilti tegid ja juttu pyydsid ajada. Kuna tegemist oli umbes 40-50-aastaste viisakas riides seltskonnaga, kes p2ris ausalt mulle imelikult l2hedale tulid korda mooda juttu tehes, siis oli mu peas juba kogu mu tulevane saatus nende poolt 2ra roovituna ja maha myyduna paika pandud ja minu hirmudes ju see kohvipoiss ka kindlasti helistas hoopis neile mitte dziibijuhile..

Saabusime igatahes rampv2sinutena oma Geo Hostelisse El Poblados, Medellinis. El Poblado on absoluutselt linn linnas - meenutab igati Los Angelest ning on kaasaegne, ilus, puhas ja kohalik ooelu keskus. Peod algavad kolmap2eviti ning peamiseks peop2evaks on kuuldavasti nii seal kui mujal linnades laup2ev. Kell pool viis hommikul hostelisse s6ites olid t6epoolest t2navad paksult rahvast t2is. Geo Hostel on v2ga modernne, mullivanniga katuseterrassi ja klaasist fassaadiga ning h2sti varustatud arvutite ja koogiga kuid j22b hindade poolest teiste hostelitega samasse klassi. Klaasist fassaadi 22res on ka meie Geo Suite nii et olemegi r66msalt nagu kenas akvaariumis. Hommikut alustab Merle avastades, et ta on oma kohvri luku v6tme 2ra kaotanud ning leiab koos umbkeelse administraatorineiuga lahenduse rauasae n2ol :) Mina magan end esimest korda t6eliselt v2lja ning seega pole ka meie esimene Medellini p2ev pikk - kohtame kahte Jo-d - kanadalast Joeli ja ameeriklast Josephit, kes on m6lemad juba kuude kaupa r2nnanud ja Joel juba kaks kuud Geo Hostelis elanud, k2ime nendega Parque Llerase 22res soomas (Lleras on El Poblado keskus) ja pargis myygiks olevate kutsikatega m2ngimas (no tegelt ka, siin riigis on niiii palju lahedaid koeri), vaatame samuti Llerase 22res asuva hotelli katuse pool-bari, mis on samuti v2ga kaasaegne ja suurep2raste vaadetega ning napilt j6uame teha ka yhe metroo ning cable cari s6idu slummide kohal. Meile soovitatakse kyll varemalt Santo Domingo peatuse slummides ringi vaadata ja ka edasi p2ris m2e otsas olevasse parki s6ita, kuid selleks on juba liiga pime. Cable car mis yle slummide s6idab on seekord ka minu jaoks suhteliselt k6ikuv, kuid vaated pimenevale linnale on seda s6itu siiski v22rt. Pealegi - teised s6itjad on oma tavap2rasel teel koju ning kui nendega senini midagi juhtunud pole, siis miks peaks need trossid just minuga koos katki minema?

LAd meenutavad El Poblados lisaks k6igele muule ka Juan Valdez ehk kohalik Starbucks ja erinevad variandid PinkBerry frozen yoghurtit, mida me LAs preilidega yle p2eva ostmas k2isime, kuid siin on vaheks siiski toppingud - t6en2oliselt hooaja puudumisel on nii mu p6ldmarjad, maasikad kui passion fruit suhteliselt toored..

Teisel p2eval alustame oluliselt varem plaaniga linna vaatamisv22rsused l2bi k2ia. Metroo, mis siin s6idab maa peal, annab selleks juba v6imaluse, kuid m2rgin oma Lonely Planetis taas 2ra ka rohkem kuuldud punktid ja asume neid l2bi k2ima. Vastupidiselt Bogotale on aga siin need ristikesed kaardil laiali ja seega ka igale poole ei j6ua. Samuti pole siin sugugi mitte nii suur valve kui Bogotas ja seega on ka kogu El Pobaldo v2line melu ysna k6he. K2ime ka seekord kunstimuuseumis (Urebe kultuurikeskuse l2hedal - sealne on yldse kogu downtowni k6ige kenam ring) ja seegi kord on just see minu jaoks yks huvitavamaid hetki, kuid lisaks seame sammud n2iteks ka Plaza de Bolivari poole - siin on igas linnas see keskuseks ja Bogotast ning Salentost on ees hea m2lestus. Tuleb aga v2lja, et Medellinis on asjad kujunenud teisiti. V2ljakule k6ndides ei n2e me t2navatel yhtki valget inimest ega politseinikku, seevastu aga n2iteks suurte kottidega prygiautol j2rgi jooksvaid inimesi. Plats ise pole ka suurem vaatamisv22rsus ning inimesed seal j2tkuvalt v2ga kahtlust2ratavad. Tagasi hostelisse j6udes kuulemegi, et sinnakanti ei maksa kunagi minna ja kohalikudki sinna oma jalga hea meelega ei t6sta. Kogemata ongi esimene ohtlik kant 2ra n2htud ja suuremat indu rohkemaks pole - nii ei julge me ka l6puni k6ndida parki (pargid on yldiselt nende m6istes kas v2ljakud v6i metsad - sedakorda on m6eldud ypris suurt metsaga kaetud m2ge), kus peaks olema kohalike inimeste ehk paisade vanaaegne kyla, mille kohta oleme varemalt head kuulnud. Vaatamisv22rustest k2ime veel l2bi nende valgusinstallatsioonide v2ljakult, mis kindlasti 6htuti laheda efekti annab (lisaks sellele on neil plaanis muide j6uludeks vist terve linn erinevate valgustustega 2ra ehtida) ja j6uame siis kergendatult El Pobladosse tagasi. Hostelist leitud s6pradest, nende hulgas ka supervahvatest tootajatest on v2ga kahju lahkuda, kuid linna enda suhtes on raske seisukohta v6tta - El Poblado on t6esti tore kant, kuid k6ik sellest v2ljaspool j2tab paari p2evaga kyll palju ebameeldivama mulje kui Bogota - lisaks eelpool kirjeldatule l2bib linna ka 66vastavalt pruun j6gi. Samas on Medellin ikka Bogotast kuidagi soojem ja ehedam.. soojem muuhulgas ka temperatuurilt - Medellini aasta keskmine temperatuur on 22C ning seega oleme peale oma turistittuuri ka l6puks esimesed randid saanud.

Vahepeal ka veidi praktilisemat informatsiooni - n2iteks raha vahetamise kohta. Sellega on meil olnud igasugu probleeme, kuiv6rd n2iteks Salentos pole sellist varianti olemas ning vahetame Eesti poistega hotellis omavahel ja maksame lisaks dollarites seega vahelt kaotades. Medellini j6uame pyhap2eval, mil raha vahetamine j2lle v6imalik pole ning esmasp2eval panka vahetama minnes n6utakse passi - meil on aga parasjagu kaasas ainult koopia. Seega - raha vahetamiseks on vaja leida casa del cambio - ning neid p2ris igal nurgal ei ole.. samas kui m6ne leidnud oleme, on kurss olnud kas lihtsalt v2ga hea v6i oleme lausa v6idus olnud.

Kohalikust toidust - seni pole Kolumbia kook suurt muljet avaldanud. Nende tyypiline leib arepa maitseb umbes nagu kokku pressitud vatt. Palju syyakse ube ja riisi ning praetud banaani (Salentos pakkusin ma palju r66mu kohalikele poe ees h2ngijatele, kui ostsin soomiseks nende hiigelbanaani, mis tegelikult on m6eldud vaid toidu valmistamiseks - maitse kusjuures on t2itsa sama, lihtsalt n2rida on veidi raskem), k6rvale kana, sea- v6i loomaliha ja Salentos palju forelli, kuid maitseainetest j22b yldiselt puudu. Samuti on nende rahvusroaks nn paisa taldrik, kus on avokaadot, riisi, ube, banaani ja erinevat sorti liha, aga yldiselt liigitaksin ma selle rasva koguse p6hjal suhteliselt junkfoodi alla. Toidukohad on yldiselt lahti l6unaks, kuid 6htul on igal pool juba peale kella kaheksat syya leida t6eline v2ljakutse, mis l6peb yldiselt pitsaga. Suur suur pluss on aga j2tkuvalt k6iksugu kohalik kasvav puuvili ja nendest valmistatud mahlad!

Samas muidugi on v6imalik ka tellida endale kogemata Mehhiko restoranis quesadilla seak6rvadega, kui arvata, et mis see hispaaniakeelne s6na millest veel aru ei saa, ikka keerulist olla v6ib..

Jalgpallist - esimeses hostelis olid kylmkapil usuteemaliste piltide k6rval ka jalgpallurite fotod ning jalgpall m2ngib igas asutuses iga p2ev ja iga kell - Heinar, ma m6tlesin Su peale, kui Bogota Zona Rosas oli yhe esineja taustaks suur live jalgpalli ekraan :)

Cocora Vally ja hobustega ratsutamine

Salento seiklused j2tkuvad.

On hommik ja oleme otsustanud minna vaatama Cocora orgu, kus kasvavad Kolumbi rahvuspuud vahapalmid. Kell 11.30 v2ljub dziip peav2ljakult ning viib meid stardipunkti. Kuna mitmekesi on sinna minna odavam moosisin ma eelmisel p2eval kaasa Arko :) Ja mainin 2ra, et sinna autosse pressivad need kohalikud hullud muidu 18 inimest ehk siis t6en2oliselt oleks autost n2ha vaid rattaid.

Kogu seda matka, mis kestis 5,5 tundi on raske s6nadesse panna...selle ilu mattis hinge ja v6ttis pisara silma, adrenalliin oli laes yle yhe korra, sai panna psyhholoogiliselt proovile kui palju sa oma kaaslast usaldad ja milline on su tahte j6ud j6uda l2bi oru tippu...

Seda matka on v6imalik teha ka lyhemalt ja turvalisemalt ning piirduda vaid oruga ja nagu selgus siis vist enamus nii tegidki peale eestlaste (hommikul vara tegid sama asja l2bi Valdek ja Heleri).

Loodus on siin fantastiline...nagu muinasjutu metsas...l2bisime rada suunaga m2kke, mis oli t2ielik dzungel...v2ike sissetallatud rada m66da energiliselt ja kohati ysna raevukalt voolavat j6ge ja k2restiku. Tee on kohati nii mudane, et olen poole s22reni kinni oma kummikutega ja sikutan jalgu ukshaaval v2lja...enamus kohtades 6nnestub kuidagi m66da kive hypeldes suuremast sopast p22seda...mida ylespoole l2hme seda raskemaks muutub hingamine ja keerulisemaks l2heb tee... yle k2restiku on vaja yletada kitsaid ja mitte just k2ige kindlamaid sildu...mina, kes kardab sygavat siin v2ga ei karda aga Getter, kes kardab, v6ib siis nimetada antud olukorras liikuvat vett... ja see t2esti liikus seal... Tema enam siin nii l6busas tujus pole...esimese silla yletame koos teda ees lastes samm sammu haaval samal ajal tal k2test kinni hoides...teisest sillast, mis asus veepinnast k2rgemal on ta n6us ise yle tulema...kuigi vaadates ta n2gu on mul tunne, et ainult sellest suurest hirmust ja v2rinast v6ib ta seal libastuda...yldiselt silmitsen hoolega iga tema sammu...kolma sild oli aga vana hea nii 6elda purre...yle j2e oli pandud kolm pikka lepa moodi latti ning enam polnud pisutki julgestavaid traate k2sipuudeks. Vesi oli t6eliselt kiirevooluline ning vaadates nyyd Getteri n2gu siis ei sisaldanud see enam peale valge mitte yhtegi v2rvi... Ytlen ausalt ega see oli mulle ikka ka p2ris k6he aga siin kohal polnud see koht kus mainida, et on jah jube v6i ei tea kas tasub :) Siin saabki Getter panna proovile kas ma ikka olen hea kaaslane v6i mitte... Lastes paar korda hinge t6mmata asume 15-20cm l2bim66duga latte yletama...mina jalgu s2ttides ees ning tugevalt Getteri k2est kinni hoides tema minu k6rval...libe ja palgid k6iguvad...Getter teeb paar hiire moodi piiksatust ning seisame korra keset k2restiku m6lemal silmad palkide kylge naelutatud...natuke veel ja saimegi yle...tundub et olen usaldusv22rne :D Ja kui te nyyd kysite, kus Arko oli, siis see hullumeelne ja kannatamatu hing otsis endale koha kust poolest niudest m2rg olles j6gi ilma sillata yletada...see variant ei tundunud meile eriti ahvatlevam:)

Trotsides muda, vett ning t6sist ronimist otse m2kke j6udsime kohta, kus saime pisut hinge t6mmata, istuda ja kohvi juua ning koolibriisid vaadata ja pildistada...fantastiline...kymneid imepisikesi v2ikese s6rme suuruseid ja sukan6ela sarnaste pikkade nokkadega kameeleon v2rvilised linnud linnud lendasid nii l2hedal puudutades oma tiivakestega juukseid... m66da lennates kuulsid suminat, mis tiibade ylikiirest lehvitamiset tekkis....neile oli tehtud sinna joogiv6tmise kohad (vesi ja magusalaadne aine segatud, mis neid ligi meelitas), et turistid saaks neid pildistada...See on ikka v2ga kihvt tunne kui saad selliseid looduse artiste n2ha 10 -15cm kauguselt...nende liikumine ja tiibade t66 oli t6eline kunst...kogu seda teed siia igati v22rt.

Meie tee aga j2tkus viimase ponnistusega tippu...mul isiklikult oli selline tunne sinna ronides nagu kooli ajal kuupri testi tehes (ma t6esti vihkasin seda, sest ma ei saanud pihta mis p2rast ma pean sellist jama tegama kui ma pole mingi jooksja ja samal ajal tunnen ennast veel halvasti)...kuigi see siin oli kordades suurem pingutus...tegime vist iga viie meetri peal hingamis ja naermise pause, sest l6bustasime endid sellega, et igakord kui yles vaadata tundus tee minevat aina rohkem m66da seina k6ndimiseks, mis ei l6ppe iial :D

Vaatepilt, mis ylevalt avanes on v22rt rohkem kui miski muu materjaalne v22rtus...me oleme sama k6rgel kui esimesed pilvetupsud ning meile avaneb vaada m66da pikki Cocora orgu...nii palju kui silm seletab on paksud metsad m2eharjadel vaheldumisi lagendikega orus kus peale erkrohelise muru ja harvalt nagu kuntslikult pikitud taevani k6rguvate palmide ei kasva midagi muud.

Seal yleval, kus pingil me istume nagu maailma serval, elab ka yks pere ning seal on v6imalus ka 66bida. Siin l2heb pool kuus umbes pimedaks ning viimane dziip lahkub stardi kohast kell viis...kell on pisut enne nelja ning alla tulek pidi v6tma maksimaalselt tunnikese. Olles pisut hinge t6mmanud asume teist teed pidi alla minema, mis on oluliselt lihtsam ja fyysiliselt nauditavam. Meie kolmas pikakoivaline reisikaaslane kaob meil ysna kiiresti silmist, millele me erilist t2helepanu ei p66ra, sest all nii kui nii kohtume ja imselt kaamera puududes polnud tal ka nii palju tegemist vaadete imetlemise ja pildistamisega kui meil. Ma ei hakka enam neid vaateid kirjeldama, sest iga uus "pilt" v6ttis hinge kinni ning raske oli uskuda, et see p2ris on. M66da teed alla tulles kuulsime erinevaid linde ja loomi, milledest yhe h22litsus oli sarnane pommi piiksumisega...suhteliselt kummaline...Getter arvas alguses, et tema fotoka aku saab tyhjaks :D Olles m6nda aega k6ndinud j2ime ehmatusega seisma...suurtest sadudest (siiani oleme ise neist p2eva ajal p22senud) on toimunud siin suur varing...yks m2e serv on lihtsalt alla varisenud...meie ees teel seisis umbes nelja meetrine mulla ja muu prahi hunnik...v2ga k6hedaks v6ttis...sellest tuli yle ronida ja polnud ka aimu, kas see hakkab kohe uuesti varisema...muld oli kobe ja lahtine seega oli varing olnud suhteliselt 2sja (v6imalik 12t sees) Mulla hunniku otsast vaadates alla, kuidas see paar palmi kaas on v6tnud ning otsides kohta kust tee peale yldse uuesti saab hakkas meie m6lema jalg ikka v2risema. J6udes alla orgu oli seda varingut p2ris j6hker alt poolt yles vaadata ja m2elda, et me just kaks 2barikku turnisime seal. Viimaseid turiste n2gime tunde ennem, kes p66rdusid poolelt teelt tagasi ning kohalikke yleval tipus. Olime meie ja loodus...p2ike sillerdas m66da n6lvasid ja hobused jooksid lagendikul...t2ielik ebareaalsus.

Veidi aja p2rast k6nnivad meile vastu kaks relvastatud noormeest (k6ik valvavad s6durid on siin suhteliselt noorukesed, nagu meilgi poisid, kes s6jav2es), kellega me palume pilti teha ja nagu nende n2gudest n2ha siis pole siin tyhjas metsas ka neil selle vastu midagi...ilmselt olime nende selle p2eva l6busamaid hetki:) Algusesse tagasi j6udes meil aga nii l6bus enam ei ole, sest yhtegi dziipi enam pole ja paari minuti p2rast oli kottpime...Getter sai selle 6htu ilmselt neljanda v6i viienda infarkti :D Kell oli saanud 17.38 ja ilmselgelt oli meid maha j2etud...igasm6ttes...ka meie uustulnuk Arko, kes t6en2oliselt arvas, et meil on v2ledamad jalad ja me j6uame ka enne viite alla mitte 45min hiljem tema saabumisest. Mis siis teha...mina otseselt ei muretsenud, kuna olime turistide kohas ja kellegi ikka leiame, kes meid aitab...leidsimegi yhe poisi, kellele t2nu Getteri osavale pantomiimi m2ngimisega 6nnestus selgeks teha, et too meile dziibi j2rgi kutsuks...raha tuli muidugi n2idata ja ette anda, mis esmapilgul tundus kahtlane aga p2rast 30min ootamist ja veel umbes sama palju s6ites olime oma tuttaval peav2ljakus tagasi. L6pp hea, k6ik hea:)

Kodus saame kokku nyyd juba kogu eestlaste seltskonnaga ning suundume yhe austraallase baari, kus mees ka ise syya valmistab. Koha nimi on Speakeasy...ysna meeleolukas ja lihtne, kuid tekitab koduse tunde...v2lja n2eb nagu kolmetoaline korter, kus on hakatud remonti tegema ning enne on sinna kuntsti hingega boheemlased sisse kolinud. "S66gitoas" on yks madal bambusest laud, mida ymbsitseb 6uepingi moodi kaks bambusest diivanit ja sohva...seinad on suvaliste kritseldustega ja v2rvilised. Enne s66ma hakkamist j6uame ka baari taha punasele seinale kirjutada koos paari teiste riikide juurde TERVISEKS!

Toit oli maitsev ning p2rast l6busalt aega veedetud s66mingut otsustame meie magama minna ja teised v2ikelinna m6nusid nautima.

Vahepalaks lisan, et kuna siin on see aasta vihmasem kui muidu, on pidev 2revate uudiste kuulamine igap2evane osa. Nimelt on siin igalpool suured maalihked ja varingud ehk siis on pidevalt teed suletud ning piltlikult 6eldes varisevad terved m2ed kokku. N2iteks p2rast meie saabumist Salentosse (me tulime Bogotast lennukiga) toimus selline varing Bogotast teel siia, et traktorid ja kopad peavad kaevama teedu uuesti lahti umbes viis p2eva. Ka meie teel Pereira lennujaamast Salentosse autoga s6ites on j2lgi 6istest varingutest, mis meie kapten trummi (Timothy) s6nul just buldooseritega lahti lykati. Meie j2rgmisesse kohta j2udmiseks aga peame ka v6tma kaks bussi, millest yks on 66buss. Praegu tundub see k6ige v2hem turvalisem tegevus, mis siin maal antud hetkel teha saab. Mitmed teed on pidevalt suletud ning uudiseid uutest varingutest tuleb iga p2ev kui mitte iga tund ning samuti on juba mitmeid ohvreid, kes on s6ites suurte muda laviinide alla j22nud!

K2es on hommik ja meie viimane p2ev siin ning t2na ootab meid ees kolme tunnine ratsamatk kohviistandusse. Meiega yhinevad taaskord Arko ja ka Andres, kes on peaks mainima v2ga ebaeestlaslikult r66msameelsed ja ytlemata toredad.

Ratsud toodi meile maja ette ning kuna Getter polnud varem sellisel viisil hobustega tegelenud j2i tema turvalisuse m6ttes n66riga saatja ja tema hobuse kylge. Pole vast enam vaja mainida, et matk k6rgustest alla ja yles kulges vapustavate vaadetega. Loomulikult sai palju nalja ja ka v2ikest adrenalliini systi kui n2iteks minu hobune m66da kiviklibust rada kuidagi komistas ja ma yle kaela oleksin k2inud ning kuidas j2rsust teest ylesse minnes Getteri hobune libises tagasi ja siis t2nu sellele j2rsemaid liigutusi tegi...yldiselt oli k6ik v2ga turvaline ja meie saatja oli Getteri eest v2ga hoolitsev ja mures, et ega too seal ometigi otsi ja n2rvivapustust hakka saama :D Poisid traavisid enamasti kiirema hooga ees, mina rahulikumalt galoppides ja oma teist Agnest vahepeal oodates (poisid ristisid meid Agnesteks)...jube lahe oli ratsutada...eriti kui ma m6ndades punktides yksi j2in...elu nagu filmis!

6nnelikena tagasi j6udes suundume peav2ljakule s66ma. On laup2eva 6htupoolik ning siin hakkavad p6hilised pidustused just siis. V2ljaku 22rt ymbritseb nyyd mitukymend telki, mis on kas s66gikohad v6i muid vidinaid myyvad letid. Valime k6ik erinevad toidud, mis maitsevad yle ootuste h2sti ning seej2rel jalutame veel viimaseid tiire selles imetoredas kylas Salentos ja longime juba kurvameelsemalt koju tagasi, sest on aeg j2tta oma kahe uue s6brakesega hyvasti ning meil suunduda j2rgmisesse linna.

V6tame asjad ja poisid nagu kord ja kohus tulevad meid saatma ning aitavad meil kohvreid m2est ylesse tarida. Nii palju emotsioone, esmakordseid kogemusi ja kauneid m2lestusi teevad siit lahkumise v2ga raskeks... poetan paar pisarat, kallistame ja l2inud me olemegi.

Hyvasti paradiis Salento!

Salento

Bogota lennujaam ja kell on umbes 8 hommikul...oleme teel v2ikesesse kylla Salentosse. L2bime edukalt tulvakontrollid ja oleme ootesaalis, mis meenutab kooli aulat...mitusada inimest, coca-cola automaat ja valged seinad...meil on palju aega ning otsustame sisustada seda inimeste j2lgimisega emadele ja vanaemadele helistades, et me oleme ikka veel elus ja siin t6esti ei ole nii ohtlik nagu k6ik r22givad (enamus, kes siin k2inud pole:)).

Veidi aja p2rast vaatame Getteriga yksteisele otsa ja m6tleme, et huvitav kas peaks minema ka hakkama... k6laritest kostub peaaegu arusaadavalt....SENIORA GETTER RAIDAM, SENIORA MERLE VALTER :D ilmselgelt oli kohalike inimeste vaatamine ennastunustavalt p6nev :D

Pereiras ootab meid vastas kapten Trummi meenutav austraalasest prilidega mehike ja tema v2ga sympaatne Kolumbia naine. Algab tunnine s6it Salentosse. 66maja on kapten Trummi juures, kes on nyydseks siin olnud pea 8 aastat, omab kahte maja, kuhu mahutab meiesuguseid, ametlikult 7ha (siin m66detakse maa siledat pinda, ehk siis see, mis ei mahu sinna m6istesse lisas Trummi maale veel 5ha) kohviistanduseks m6eldud maad ja kolme last. P6him6tteliselt v6ib 6elda mitte tuli-n2gi-v6itis vaid tuli -tegi-v6itis...igas m6ttes siis ;) Teepeal kuuleme, et kohale on j6udnud veel paar Lufthansa "hyvesid" 2ra kasutanud eestlast...yks Kaarel, tema s6brad ja veel yks poiss ning kuidas eelmine 66 oli sadanud 8 tundi j2rjest vihma ja hommikuks olid toimunud maalihked ning varingud teedel... meie jaoks ei tundunud eriti ohtlik...mis need gringod (valged inimesed) ikka teavad...v2ike vihm ja v2ike muda...ysna pea aga saame teada mida selline asi siin t2hendab...

Salentosse j6udes on meil tunnike aega, et minna Tim'i kohviistandust vaatama. Enne aga tuvastame, et "yks Eesti poiss" on punap2ine maailmar2ndurist tytarlaps Heleri ning Kaarel on ikka kasunud :D J6uame asjad 2ra panna ja teha v2ikese tutvuse linnakesega...m6ned t2navad yhtepidi ja m6ned teistpidi, linna v2ljak, mida ymbritseb p6hilised poed, v2ikesed baarid ja muud s66gikohad ning loomulikult kirik ja politsei jaoskond. Majad ja kyla yldse meenutab nukumaja...majad on v2ikesed ja madalad, kuid tundub, et ysna suurte tubadega. V2rvide m2ng majade fassaadidel v6tab silme eest kirjuks...k6ik vikerkaare toonid on kasutuses...uksed erksad lillad ja liistud kollased, erksinine maja ja uksed aknad valged, oranzid uksed ja rohelised liistud jne jne.

Istandusse jalutades kuuleme kohvi tegemisest, ajaloost ja kuidas nendest marjap66sast meenutavatest puudest ja selle "marjadest" saadakse oad k2tte. Algselt meenutavadki marjad kirssi, mis kasvavad yksteise j2rgi oksa rao kyljes ning neid katki pigistades saame oma k2e peale kaks kohvi oa poolt ...algab pikk protsess enne kui meie oma kohvi lauale saame ;) Maastik on siin j2tkuvalt meeletult ilus ning jalutusk2ik kulgeb vaheldumisi m2gede n6lval ja harjal...kohati ysna ebamugav kui vaadata alla ja mitte n2ha kohta kuhu ma kukkudes l6puks veerema peaks ;) Seal on mitu koera, kellest Getter on ylem6istuse vaimustuses ning kellest yks husky kannab nime IPod( kapten Trummi 5a tytar pani sellise nime, kuna peres on k6igil igasugused moodsad vidinad, mis algavad I t2hega, peale isa...nyyd on isal ka OMA IPod)...mulle j22b yks s6bralik kass. Istanduse majas joome kohvi ja apelsiini mahla ning erinevalt kolmest teisest turistist l2hme Getteriga pikemalt (nagu meile k2ega viibati ja lubadus anti, et tundke ennast nagu kodus) uurima istandust l2hemalt...ehk otse m2est alla nii kaua kuni j2uame bambuse metsa... ebamaine oli seal vahel olla... n2gime veel huvitavaid linde ja yhte looma, mis n2gi v2lja nagu metsj2nes aga ilma pikkade k2rvade ja sabata;)...tundus selline tavaline Kolumbia n2riline :D

6htul kohtume uue toreda ja r66msameels eestlase Valdekuga, kelle k2esta saame l6puks teada, kes on Kaarel :) Valdek on siin koos terava ytlemise Kaarli ja tema senjoritaga, kes antud hetkl juba magavad, ning on ootamas veel kahte vanderselli Arkot ja Andrest. Oleme ootel... natuke on ju p6nev ka...

Umbes tunni p2rast saabuvad meie kaua oodatud kylalised, kes juba esmasel naiselikul vaatlusel tunduvad m6nusad (yldiselt oleme me Getteriga m6lemad suhteliselt skeptilised eestlaste suhtes kuskil reisil ning pyyame neid v2ltida :P) Esimene tutvus tehtud otsustan mina(Getter vajab pikemat und, et mitte tige olla ja l2heb juba magama) v2rskete tutvustega minna v2ikesele linna tiirule, et poistele pisut kehakinnitust hankida ja paar 6lle v6tta...ma olen siin ju juba kohalik...tervelt 10 tundi :D V2sinud seiklejad kukuvad oma s2ngidesse 1,5t hiljem.

Bogota

Bogota hommikut alustasime juba kell yheksa hotelli hommikusoogiga. Hommiku- ja iga muu soogi highlightiks on see, et siin pakutakse ainult v2rskeid mahlu! Osad mahlad on kyll menyydes valikus vee v6i piimaga, aga v6ttes veega pole maitse siiski vesine olnud, seega pole me veel v2lja uurinud, mida see t2pselt t2hendab. Yleyldse pole suurt midagi eriti kerge v2lja uurida, kuna inglise keelt ei r22gita muuhulgas ka lennujaamas, lennufirma esinduses v6i muuseumites.

Alustasime oma avastusretke La Candelaria ehk vanalinna avastamisest ja olles valmistunud m6rvadeks igal nurgal, oli yldpilt ausalt oeldes palju turvalisem kui n2iteks kevadisel reisil Hanois. La Candelaria ja Zona Rosa ehk vanalinn ja rikaste kohalike restoranide-klubide-shoppingkeskus on t2is politseinikke. Oleme kohanud siiani nelja v6i viite eriliiki politseid ning suurel osal neist on minu suureks r66muks kaasas ka koerad. Eriti tore on see, et kaubanduskeskuse parkimismajja sisenemisel ootab uksel koer, kes esmalt auto l2bi nuusutab. Sama koer oli toovabadel hetkedel v2ga m2ngualdis ja j2lgisime tema toograafikut kyll v2hemalt pool tundi - muuhulgas selle p2rast, et Merle tahtis n2ha geip2kapikkude tantsushowd. Tantsushowd ei tulnud, pood m2ngis lihtsalt muusikat ning paar j6ulukaunistust vahetasid v2rvi, aga kuna enne olime n2inud sealsamas keskuses ehitatud LILLAS p2kapikumajas hulka LILLASID p2kapikke ja samas yleval syyes kuulnud, et vahetevahel m2ngitakse muusikat ja miskit toimub, siis eeldasime, et p2kapikkudel on siiski ehk ka mingi tooylesanne, n2iteks tantsu teha.. siiski mitte :)

Politsei on igatahes v2ga abivalmis ja meie v2ga v2hese hispaania keele abil oleme saanud neilt ka vajalikku abi taksopeatuse vms otsimisel. Muidugi samas - sel 300l (ausalt, v6imalik, et see oli isegi lyhem maa) meetril, mil yhe ylikooli juurest Monserrate m2e jalamini viis ei ole tihedat politseivalvet ja seda maad soovitati roovide ennetamiseks taksoga s6ita, mida me siis ka tegime. Taksojuht tegi meile esimese tynga ja v6ttis selle maa eest 10000 COPi ehk 4eur. V6rdluseks - edaspidi s6itsime t2pselt sama summa eest 45 minutit La Candelariast Zona Rosasse. Taksode v6tmisel soovitas yks Saksa mees, keda me taksopeatuses kohtasime kontrollida alati, et taksol oleks numbrim2rk, numbrim2rk ka auto kyljel ja sees pildiga toot6end rippumas. Samuti on turvalisem v6tta taksosid, kust parasjagu keegi v2ljub ning soovitavalt naisterahvas.

Igatahes - oma esimest p2eva alustasime jalutusk2iguga La Candelarias, mille highlightid olid

1) Botero kunstimuuseum, kus leidub ohtralt rahvusvahelist kunsti (Picasso, Monet, Dali etc) lisaks nende rahvusliku kunstit2he paksukestele figuuridele;

2) Plaza de Bolivar, kus on uskumatutes kogustes tuvisid, parasjagu k2imas yks pisike pikett inimeste poolt, kes on maalt linna kolinud ning seal kodu ja tegevuseta ja ymbritsemas hulk t2htsaid maju, mida suuremas osas on v2rvipommidega loobitud. V2rvipommidega on pihta saanud ka mitmed teised Lonely Planetis v2lja toodud hooned, kaasa arvatud esimesel p2eval n2htud v2rve vahetav pilvel6hkuja. Nii avaldavad kolumbialased oma arvamust ja soovin kyll 6nne neile inimestele, kes neid plekke ja kogu linna katvaid grafiteid maha pesevad.

3) Politseimuuseum, kus noored politseiteenistuses poisid teevad ekskursioone - meie giid r22kis suurep2rast inglise keelt ning oli sinna suunatud, kuna oli lahingus guerilladega pihta saanud. Varasemalt oli ta osalenud juba 40s lahingus olles 19-aastane..18-aastaselt saavad poisid nimelt valida kas minna armeesse v6i politseisse (sisulist vahet tema s6nul polevat) - need, kes on keskkooli l6petanud aastaks ja need, kes mitte pooleteiseks aastaks. K6ige p6nevam oli Escobari lugu - tema isiklike asjade arsenal, fotod temast ja tema kaaslastest (n2iteks yhest, kes tegi koostood politseiga ja Escobar, kui sellest teada sai, l6ikas maha ta k2e ning pistis meelekohta tehtud august sisse, et imiteerida politseile au andmist..) ning igasugu muud juttu politsei ja narkokartellide v6itlustest. Meie poiss arvas igatahes, et enam me end ebaturvaliselt tundma ei peaks ning ytles ka, et moodunud n2dalal oli taas yks guerillade ninameestest k2tte saadud. Sama oleme kuulnud igalt poolt - hoiatatakse Venezuela eest, kuid Kolumbia tundub siiani kyll viimastel aastastel palju arenenud olevat.

Purskkaevude asemel on Bogotas mittepurskavad veekogud - n2iteks jalutusk2igul Cerro de Monserrate poole on neil terve voolava vee avenyy. Monserrate otsast avanev vaade linnale on t6esti hoomamatu - see linn on lihtsalt nii suur! Bogotas on 8 miljonit inimest ja sealt m2e otsast saab sellest m6ningast aimu.. lisaks oli seal r66msaid kohalikke, kes meiega koos pilte tegid (yks vaene poiss isegi maksis selle eest kohalikule fotograafile..) ja sinna p22seb cable cariga, mida Merle teiste kaasreisijate r66muks kartis :)

Zona Rosas vaatasime kaubanduskeskusi ja hoopis viisakamaid inimesi kui varemalt - enamus seal liikujatest olid siiski ylikonnas v6i muidu kallimalt riides. Yldiselt oli see siiski nagu iga teine suurlinn oma poodide ja restoranidega - lihtsalt j6ulude puhul hoolega tuledega 2ra kaunistatud ning muuhulgas oli yhel t2naval6igul ka seebist kunstlumi puhuritest sadamas.

T6en2oliselt teavad k6ik, et naistel on p2evad, seega v6in kirjutada ka oma tampooniseiklustest. Esmalt arvasime, et vajame nende ostmiseks (Vietnami kogemusele toetudes) apteeki, kuid selle leides oleks olnud lisaks v2rvilistele tampoonidele v6imalus osta ka n2iteks vibreerivaid peeniser6ngaid, mida ma tavaliselt Eestis n2iteks ravimteede vahelt ei vali. V2rvilistest tampoonidest on olemas veel superv2rvilisi variante, kus karbis on igayks pakitud erinevat tooni nii et pakike oleks nagu t2is rasvakriite. Lisaks sellele oli minu v2rvilisel pakikese arusaamatus kohas turvaelement, mille avastasime tahtes teistesse poodidesse siseneda, seega tampoonidega seoses on olnud rohkelt elevust.

Zona Rosas hakkas mul juba kell kaheksa kergelt uni tulema ja v6tsime killer-takso, mis kihutas l2bi 6htuse linna arusaamatu kiirusega, kuna spidomeeter vehkis 60 ja 140 vahel. Samas s6itsid ka k6ik teised samas tempos, seega me lootsime meie juhi harjumuslikele oskustele. Muidu on liiklus aga suhteliselt normaalne ning peale autode muid populaarseid s6idukeid v6i s6idukloomi n2ha ei ole - kohtasime ainult yhte laamat ja yhte eksinud hoburakendit Zona Rosas, mida juhtis kaks varateismelist. Koju j6udes tahtis Merle siiski v2ga minna vaatama ymber nurga Chorro de Quevedo v2ljakut, kus pidid pimeduse saabudes jooma kogunema yli6pilased. Olles p2he 6ppinud, et pimedas uksest v2lja minna ei tohi, kommi vastu v6tta ei tohi ja yhtki asja kellegi teise k2tte anda ka ei tohi (ma juba hakkasin kahtlustama yhte poissi, kes lennukis meie Lonely Planetit luges, et ehk tal on mingi masinav2rk kaasas, millega sinna midagi vahele pressida), siis ma ei vaimustunud sellest ideest, aga yksi ju ka teda ei saanud sinna lasta. Tegelikkuses aga oli seal palju vahvaid boheemlasi, kitarrimehi, vahepeal lisandus kohalik motomeeste salk ning vahelduva eduga ka politseinikke. Kohalikud j6id k6ik aguardientet ehk nende kohalikku aniisilikoori ja meie avastasime eriti hea Club Colombia punase 6lle. Seega pean j2lle t6dema, et meie varasematel reisidel on olnud ohtralt kordades ohtlikumaid situatsioone - n2iteks LAs 6htuti ranna22rset boheemlaste kogunemiskohta Venice Beachi mooda koju jalutades polnud yhtki politseinikku silma peal hoidmas, kuigi p6hjust oleks olnud kyll.

Kolumbia/Colombia

Hola amigos!

Kaks blonbi on j2lle reisile l2inud ning seekordseks sihtkohaks on 2revust kuid samas ka p6nevust tekitav Kolumbia.

11,5 tunnine lennureis l2ks Frankfurdist pealinna Bogotasse h2sti kui mitte arvestada surnud jalgu ja valutavaid liigeseid. Minu ees istus ka yks vahva tumedanahaline "pidzaamas" mees, kes kogu aeg oma k2si yle tooli minu tv ette sirutas ja siis nii muuseas need sinna rippu unustas...mul oli hirmus tahtmine ta s6rmed vahepeal oma vee topsi pista, et talle m6ista anda oma olemasolust taga reas ning et mind huvitab v2ga mu teleka vaatamine ilma tema pruunide s6rmedeta :D

Lennukis sai l2bi sirvitud ka enamus Lonely Planetist mis keelas k6iki asju teha ja kuhugi Bogotas minna ehk siis imeline tunne reisi alguseks;)

Kohvreid oodates nuusutati meid yle ning minu turvakontrolli mees suutis mulle juba roheliste silmade kohta komplimente teha ja veel miljon kysimust esitada, mida ta tegi juba minu arust enda l6bustamiseks....samas oli see p2ris naljakas, kuidas tema oma vigases inglise keeles r22kis ja mina muudkui "si si ' tasin ja crazias" ytlesin.

Kohe oli vaja ka raha vahetada...hmm kuhu minna...kysime infolaadsest lauast (saabuvate lendude ruum oli v2ga v2ike ja k6le)...mehike viipab oma selja taha ja lausub, et see on parim koht kus lennujaamas vahetada...see n2gi v2lja selline nagu Eestis kunagi vanaaegne rongi ootesaalis olev piletimyygi putka millel puudus igasugune info igasugu kursside kohta. Andsin raha ja t2di kurja n2oga hakkas pabereid t2itma ...meil tuli anda infot kust tuleme , kuhu l2hme, kus on hotell ja lisaks veel minu esimene s6rmej2lg...mille ma osavalt tindi sisse kastetuna paberil olevale ruudukesse vajutasin....nyyd alles sain raha + rahat2hed m2rgistati eraldi templitega...t6en2oliselt selleks kui kuskil mingi jama sisse peaksin sattuma saadakse tuvastada kellelt rahad p2rinevad.

Seisame hetke n6utu n2oga tuletades meelde, kus meile hotellist tulnud auto peaks ootama ja siis vaatame v2lja...suur rahvamass sadade erinevate loosungite, lippude ja nimedega sumisemas vihmases Bogotas oodates 2revusega iga ukse lahti minekut.

Syda pisut pekslemas tunneme, kuidas k6ik need silmapaarid hetkeks meile langesid...silmitseme pisut neid "l6busaid hulle" ning paari sekundi p2rast massist leiame endile tuttava nime. Autosse k6ndides juba j6utakse meile vilistada... "soe maa" annab endast tunda:D

Lennujaama l2histel meenutab linna t6elist suurlinna oma suurte majade ja eriti yhe toretseva k6rghoonega, mille fassaad muutis v2rve...pidi olema yhe arhitekti uus ja innovaatiline saavutus.

Vanalinna oma hotelli/hostelisse saabudes ning pisut ringi vaadates j6uame maja ees kiirelt otsusele, et praegu ei t6sta me oma jalga kuskile peale toa...t2navad tunduvad t6eliselt hirmutavad. Enamus t2navad on pimedad, p2evastest toimingiutest prygi vedeleb ning nende ymber tuulavad juba ilmselt kolmanda ringi mehed....autos s6ites v6is n2ha yksikutes kohtades nooremapoolseid inimesi ja v2ga palju gr2fiteid....praegu on tunne, et me oleme t2ielikus getos ;)

Hotellis ootas ka v2ike yllatus...kuidagi moodi oli yle reserveeritud ning meile anti esimesel korrusel selline pisut nalja tuba samas v2limus on ok ja lubati 10% alla v6tta. Mis seal ikka v2hemalt on seiff toas :D