Cartagena

Kuigi oleme juba ysna mitu p2eva veetnud Tagangas, pyyan siiski catch upida ka vahepealse Cartagena peatyki osas. J6udsime sinna ilmselgelt kohvi yledoosi saanuna esmasp2eva 6htul. Kohvi yledoos ja seet6ttu ohjeldamatu nali ja naer tulenes t6en2oliselt sellest, et v6tsime enne teele asumist yhe tinto ehk musta kohvi (tavaliselt pakutakse kohvi automaatselt piimaga, seega maksab alati r6hutada kui seda ei soovi) Juan Valdezest, kus see on t6esti eheda hapuka Kolumbia kohvi maitsega ja kange. Yldiselt joovad kohalikud oma tintot suhteliselt lahjalt. Oma kohvituuril 6ppisime kyll, et mida tumedam rost, seda v2hem kofeiini, aga go figure miks see harjumatu doos meile siiski m6juvat tundus :)

Igatahes avastasime esmalt, et meile hotellisoovituse andnud tuttava tuttaval on huvitav maitse. Merle arvas nimelt, et kui ta Eestisse tuleb, siis sobiks soovitada Viikingite kyla, ehk neil on ka majutusv6imalus. Hispaania koloniaalstiilis majadel on ka mujal maailmas minu kogemuse p6hjal kombeks ehitada pisikesi akendeta punkreid, aga meie Bella Vista hostel oli t6en2oliselt siiralt pyydnud s2ilitada enne-Jeesust-stiili. Kuna ka enamus elanikke tundus olevat samast ajastust, s2ttisime end linna varem saadud soovitusi yle vaatama ja sooma. Kell 9 6htul on k6ik Kolumbia linnad toidukohtade m6ttes suletud. Kogu vanalinna (vihmas) l2bi k6ndides, leidsime l6puks vaid yhe tillukese pitsakoha ning yleyldse oli terve linn esmamulje p6hjal v2lja surnud. R22kisime endale v2lja aga toa Media Luna hostelis Getsemani peat2naval, haarasime veel m6ne Club Colombia 6lle ja l2ksime oma Jeesuste juurde tagasi.

J2rgmisest hommikust alates kolisime linna turisti- ja hostelikeskusesse Getsemanisse. Getsemani on vanalinna k6rval ning sealne peat2nav on t2is pikitud hosteleid ja kohalikke prostituute. Nende v2ljan2gemine on yldiselt 66vastav, valida on kas v2ga ylekaalulisi v6i selgelt anorektilisi ja v6ib vaid ette kujutada kui meeldiv nende elu seal v6ib olla. Meie hostel on aga v2ga ilus, basseini, suure sisehoovi ja katusebaariga, mis on kogu linnas superpopulaarne peokoht (kolmap2evasel peol polnud seal s6na otseses m6ttes v6imalik liikuda). Saame endale yhe vannitoaga dormi kahe peale, kuid yldiselt on ka yldkasutatavad vannitoad ja wcd v2ga normaalses korras.

Nendel Cartagena p2evadel ja edaspidi n2eme ka, et t6epoolest on Kolumbias veel vihmahooaeg ning meil on senini lihtsalt vedanud. J2rgenvad kaks p2eva sajab iga veidi aja tagant ja meie p2ikesepuhkuseplaanidest ei tule midagi v2lja. Seega veedame esimese sellise p2eva ypris laisalt - jalutame kyll veidi vanalinnas ringi, kuid muidu teen mina keset p2eva paaritunnise skype k6ne koos pornomehega, keda samuti eelmises postituses p6gusalt mainisin ning Merle l6unauinaku.. pornoga seoses muidu on suhteliselt populaarsed ladyboyd (nagu n2ha t2nava-videomyykidel) ja loomulikult tysedad naised - ma kahtlustan, et neil on wc potid ka sellep2rast nii laiad tehtud siin, et latinad sinna peale 2ra mahuksid. Samuti on v2ga kurvikad ka mannekeenid poeakendel. Ylej22nud p2eva k6nnimegi taas mooda vanalinna, kus on hulganisti Terranova-sarnaseid poode ning ylehinnatud soogikohti ja leiame l6puks yhe v2ga kaasaegse ja eriti hea teenindusega sushikoha. Kummaline on ainult, et peale iga inimese sisse tulekut pannakse pisikese koha uks lukku - ma ei tea, keda nad seal siis nii v2ga kardavad..

Cartagena yleyldiselt on v2ga kontrastirohke - k6rvuti asuvad koloniaalstiilis vanalinn, mida alati kiidetakse, kuid mis minu arvates on kyll t6esti v2ga tore ja kena, aga veidi nagu Euroopa t6eliselt ilusate linnade v2ikevend; Getsemani oma h2marate nurgataguste ja prostituutidega ja Bocagrande - uus linnaosa t2is pikitud valgeid pilvel6hkujaid - nn Kolumbia Miami. Miami pidi neil s6pruslinngi olema. Sealkandis t6en2oliselt on ka nende k6ige mugavamad majutuskohad, kuna Getsemani on kyll lahe hostelikeskus, aga pikemas perspektiivis tohutu l2rmakas ning vanalinnas n2htud hostelid sellises seisus, et kui m6nda sisse vaatama l2ksin, siis Merle arvas, et t6en2oliselt ma enam tagasi kyll ei tule. Vanalinn on ka muidugi viisakamate majutuskohtade ja toidu suhtes turistidele orienteeritult 22retult k6rgete hindadega - k6ige parema toiduelamuse saime vast j2rgmisel 6htul kohalike putkadesse sattudes, kus nad liha ja vorsti grillisid ja shrimp cocktaile tegid - umbes kolm korda odavamalt kui vanalinnas pakuti. Lisaks mainitud linnaosadele on muidugi ka tohutud elamurajoonid, kuid sinna meiesugustel valgetel t6en2oliselt asja pole.

Uue p2eva hakul hommikusoogil saabub meie valitud kohviku ette takso hulga seljakotimeestega ja yks neist, Siggy, hoikab kohe r66msalt kuidas soogid ka on. Nii leiame oma vahva seltskonna j2rgenvateks p2evadeks. Nemad on enamuses ka alles oobussis omavahel kohtunud nii et tyype on just nii igasuguseid nagu eelmises postituses veidi kirjeldasin. Nendega k2ime avastamas yhte Cartagena suurimat kindlust, vaatamas veel vanalinna nurgataguseid ja ilusaid v2ljakuid (need ja kirikud on seal t6esti kaunid) ning p2ikeseloojangut linnamyyril asuvas Cafe del Maris. Sealt avaneb vaade merele ja Bocagrandele ning lisades ka originaalsoundtrackid Cafe del Marist ja vahitornis asuva DJ-puldi, voodid-lauad ja kokteilid, olekski nagu hoopis Miamisse sattunud. 6htul k2ime siis ka oma hotelli rohkelt kiidetud peol, kus on t6esti suured rahvamassid, pigem kohalik kui l22nelik muusika ja segamini nii turiste kui sealseid noori. Politsei on kyll v2ljas valves, kuid yldiselt pole siiski yheski linnas valve v6rreldav Bogotaga, kus on sisuliselt selline tunne nagu kogu Sinu jalutusk2ik oleks turvameeskonna saatel.

Pidude suhtes - nagu vast igal pool sellistes maades on pidude keskmeks tants ja muusika! Alkoholi, peamiselt rummi ja aguardientet, juuakse kyll ka, aga oluline pole mitte baarileti 22res k6ikuda vaid tantsup6randal vastu pidada ja seda on t6eliselt vahva n2ha. Tantsudest k2ivad juttudest k6ige tihedamini l2bi salsa, merengue ja kumbia, kuid kahjuks ma neil siiski veel suurt vahet ei tee :)

Minu vaieldamatud lemmikud Cartagenas on saiakesed ja puuviljat2did! Mu lemmikud prantsuse stiilis saiakohvikud on suhteliselt tihedalt ning k6ige lahedamad puuviljamyyjad on suured neegrinaised, kes on oma v2rviliste kleitidega ja peas kantavate puuviljakorvidega omaette vaatamisv22rsus. Muide, nemad teevad seda suuresti vast turistide meelitamiseks, aga h2maratel t2navatel k6ndis m6ni tavainimene samuti korv peas koju.

Muid t2helepanekuid Kolumbiast yleyldiselt:

K6ik muuseumid on hispaania keeles ning ka kui inimestele kus iganes oelda, et sa ei r22gi inglise keelt, siis neid ei sega see sugugi - igayks j2tkab sujuvalt oma keeles sama kiiresti jutustamist. Samuti on n2iteks meie praeguse hosteli kodukorraeeskiri ainult hispaania keeles..

Taksodel on suurelt ka kylgedel ja katusel numbrim2rk, mootorrattajuhtidel aga seljas vest, millel on ka suurelt numbrim2rk peal. Bussides on tehtud s6itjatele n2htavalt spidomeeter ning mitmetel juures ka silt, et kui nad peaksid s6itma yle 80 km/h, v6ib helistada sellel ja sellel numbril.

Dushidel on ainult yks kraan ja yks veetemperatuur - olenevalt dushist erinev, kuid reeglina kylmem kui kohalik merevesi, mis on yldiselt peaaegu 6hutemperatuuril.

Igal pool ja igas linnas myyakse ohjeldamatult lotopileteid.

10 p6hjust (v6i rohkem) mitte minna Playa Blancale

Vahepeal on kyll vahele j22nud Cartagena p2evi kirjeldav peatykk, kuid kuna v2rsked emotsioonid on hetkel yleval t2nasest, siis kirjutan alustuseks sellest, miks mulle ei meeldi vahvad grupireisid ja milline on nende megavahva Cartagena versioon.

Eelinfoks - Playa Blanca peaks olema Cartagenale l2him ilus Kariibi mere rand. Meie seltskond sinna - meie kaks eestlast, Jose Mehhikost, kes tuli Kolumbiasse osalema frisby turnamendil ja v6itis; Siggy UKst, keda iseloomustab t2psemalt j2rgnev jutt; Tshiilis vahetusyliopilane olnud shveitslanna Charlotte; Ryan ja Ryan - California arstitudengid, kellest yks n2eb v2lja t2pselt nagu Robbie Williams; kohalik (minu meelest eriti atraktiivne) Jenifer Medellinist, neli eriti toredat ameerikla kutti Washingtonist, keda esindab siin jutus minu lemmik neist Carlos & mustmiljon inetut kohalikku turisti k6igist vanusegruppidest.

Alustuseks algab p2ev kell KUUS hommikul sellega, et tuppa saabub Oy (Oy lausest Oy Mate) h6isates Siggy. Siggyt iseloomustab vast k6ige paremini see, et tema kannikale on t2toveeritud tiibadega peenis, mille tegemist ta ise ei m2leta. Muidu on ta erakordselt r66msameelne ja abivalmis ning t6en2oliselt yks v2rvikamaid kujusid meie hostelis6pradest. Kahjuks aga pole Siggy veel eilsest magama saanud (kolmap2eviti on meie ehk Media Luna hosteli baaris yle linna tuntud pidu) ja seoses sellega pole teda ka v6imalik veenda, et tegelikult on laeva minekuni kaks ja pool tundi aega ja me veel ei saa tema daily activity´tega alustada. Hakkame siis s2ttima - peamist r66mu valmistab sealjuures see, et esimest korda Cartagenas oleku ajal ei alga p2ev vihmaga ja on lootust randa saada. Hommikul on saia- ja kohvipoed veel kinni (neil on yldse v2ga huvitavad avatud oleku ajad - paari tunni kaupa umbes vastavalt soovile) ning seega j22b ka hommikusook vahele. Saiad on siin linnas muidu imehead ;) L2heme kenasti ametlikku sadamasse, kuna oleme kuulnud muidu ka kohalikele m6eldud paatidest, mis v2ljuvad turult, aga viimane info on siiski negatiivne seoses sellega, et kohalikud v6ivad meid viia suvalisse kohta ja v2ita, et see ongi Playa Blanca. Esmalt oleme valmis ostma piletid v2iksemale paadile, mis v2idetavalt l2heb kiiremini. Paadile j6udes selgub aga, et see v2ljub alles tunni aja p2rast. Go figure mismoodi peaks sellega kiiremini j6udma kui suure laeva v2ljumisaeg on kohe ja ajaliselt peaks see pisike s6itma ainult pool tundi v2hem?

Pakime siis oma hostelis tekkinud kireva seltskonna (mina ainsana pohmellivabana) hoopis suurde laeva. Kell on umbes 8.30. Siggy on t6usvas meeleolus ja esitab kohalike turistide r66muks oma speedodes erinevaid koreograafiaid (k6ik teised laeval on riides). Umbes kell YKSTEIST maabub laev mingis kohas, mille l2hedal on tore rohkete lindudega Kunksmoori Saar ja selgub, et nyyd on meil v6imalus minna Okenaariumisse (muidugi eraldi raha eest). Soovi puudumisel peab istuma tund aega ja ootama. V6tame siis saiakese ja mina l2hen oma hommikukohvi otsima - kohvi saab ainult yhest teisest laevast, kuhu ronides kukuvad vette mu prillid (prillide omanik Jean 6nneks seda teksti lugeda ei oska..), aga Jose meie seltskonnast sukeldub neile j2rele ja teenib auga v2lja yhe mu kohalikele varutud Eesti shokolaadi :) Igatahes t2hendab see, et saab kohvi, et leian laeva tagaosast yhe einestava vana, kes minuga ka pisikese summa eest oma kohvi jagab - kusjuures yks paremaid kohvisid siin seni! Kell KAKSTEIST j2tkame teed Playa Blancale - sama suurelt loksudes nii et suur hulk paadil olijaid veedab selle aja oksendades. Enne kohale j6udmist hakkab veel ka sadama nii et rannale j6udes on seni paistnud p2ike juba kadunud. Arvestades kui v2ga see suur laev k6ikus, siis t2nasin igasugu j6ude, et me ei sattunud kogemata sellele pisikesele kiirele paadile, kuhu end alguses s2ttisime. Rohkem meid kellaaegadest ei informeeritud, aga ma pakun, et umbes kella yhe paiku j6udsime siis kohale.

Playa Blanca oli ehk blanca kunagi kui k6ikv6imalikud odavad turistid seda veel 2ra reostanud polnud, aga praegu oli see umbes sarnane reisi6udus nagu Egiptuse rannad. Veel kurvemaks tegi selle vaid see kui lihtne oli ette kujutada kui ilus ja ehe see t6esti v6is alles m6ned aastad tagasi olla - vesi oli t6epoolest hele rohekassinine nagu pildiraamatus ja palmipuud ning muu rohelus ehedalt ilus. Rannale j6udes ryndasid enne veest v2lja astumist juba karjas inimesed igasugu kola ja vidinatega ning esmalt saime l2bi nende ryndajate ja maailma k6ige inetumate inimeste paraadi sammuda umbes nagu lasteaias toidusabasse. Sellega, et toit k2tte saada ja see ka 2ra syya, l2ks orienteeruvalt tund (peamiselt muidugi sellega, et see j2rjekord yldse 2ra seista). Esimese positiivse asjana v6ib v2lja tuua, et kala ja riis olid t6esti maitsvad ja toitvad! Seej2rel jalutasime tagasi randa, kus p2ikest enam polnud (see muidugi pole tuurikorralduse syy..) ning k6ndisime Merlega m6nda aega mooda randa edasi, et n2ha, mis siin siis muidu toimub. Rand on t2is pikitud erinevaid inetuid plastikmooblitykke, suvalises stiilis telke, tyhje "restorane" ja maailma k6ige kurvemas seisus koeri - mul on praegu isegi halb tunne sellest kirjutada, kui kohutavalt n2ljutatud need vaesed loomad olid - nahk rippumas.. k6ndisime siis igatahes tagasi oma seltskonna juurde ja juba hakkasidki parved inimesi tagasi laevale viima. Huvitav kui lahe see oleks olnud kui ilm oleks t6esti ilus olnud - peale yhe jalutusk2igu aega hakata juba tagasi s6itma?

Igatahes saabus selle fantastilise grupituuri highlight - laevalt maha t6id meid enne randa robustsed parved, kust veidi enne veejoone l6ppu tuli maha hypata. Nyyd aga tuli sinna peale hypata! Muuhulgas laksus kogu see suur parv lainetega kaasa nii et kui laine viskas parasjagu suurem viskas ka see pealemineku-metall-purre yles ja tagasi vastu maad, millega seoses oleks olnud supervinge sinna vahele j22da ja m6ni luu murda. Abi oli kahest k6hnast neegripoisist, kes siis sellesama parve peal k6ikusid. Kui see ulme6udne hetk moodas siis j6udsime laevani, kuhu tuli siis parve pealt edasi hypata. Arusaadavalt ei seisnud see laev sugugi meetri kaugusel ega madalas vees. Parv aga viskas lainetega koos hooti vastu laeva seina ja p6rkus poole meetri kaugusele sellest. Parve peal t6usis yldine elevus ja kisa, aga ma oleksin seal t6esti s6na otseses m6ttes sydamerabanduse saanud. Esiteks oli sellest loksumisest juba pilt niigi kirju ja lisaks veel j2rjekordne ja ehe surmahirmu hetk (siiski v6rreldamatult suurem kui varasemad - mu jalad ja k2ed v2risesid silman2htavalt, hingata enam ei saanud ja tegelikult ma praegu seda yle astumise hetke enam nii selgelt ei m2letagi..). Merle v6ib t6estada, et see t6esti oli reaalne v6imalus sealt vahelt kukkuda (pl2tud oleksid veega kaasa l2inud, seega olime ka paljajalu ja m2rjas ning libedas) v6i selle k2igus sinna vahele litsutud saada. Meie poisid aitasid mu sealt siiski yles ning loksusime Cartagena poole tagasi, kuhu j6udsime pimedas ehk peale kella kuut 6htul.

Vahepealsete positiivsete seikadena saab v2lja tuua vaid ilusa p2ikeseloojangu vaate - selle hetkeni olime j6udnud Cartagena rikaste linnaosa ehk "Miami" ehk Bocagrande juurde - see osa linnast ei oleks nagu Kolumbiast vaid t6esti kuskilt Miami kandist - terve poolsaar t2is k6rguvaid valgeid pilvel6hkujaid. Samuti oli mul tagasiteel huvitav Jose ja Carlosega nende elu ja vaateid arutada ning yleyldse igasugu supertoredaid rahvusvahelisi tutvusi kinnitada.

Selle imelise rannap2eva eest maksime me 42000COP ehk umbes 16eur.

Aga sellega see p2ev ei l6ppe! Tagasi j6udes avastasime, et oleme hommikup2ikeses k6rbenud - meie m6lema kehal on igasugu huvitavaid mustreid kontrastide punane ja valge vahel. Parem oleks, et see punane pruuniks l2heks! Aftersun´ime end siis hoolega, pakime asjad kokku, et selle linnaga l6pparve teha ja k2ime veel korra oma kandis ehk Getsemanis kohalikus soogikohas einestamas - vanalinnas on siin ulmekallis, kuid kohalikud soogikohad on maitse poolest kordi paremad ja umbes neli korda odavamad.. ja olemegi valmis alustama teekonda Santa Martasse, kus meil on m6nus kahene tuba ette makstud ja ehk ka toredamaid randu oodata. Aga vot ei - viimane buss sinna l2ks poolteist tundi tagasi! Kui oled vaimselt valmistunud toredaks rahulikuks uneks (oleme kaks ood olnud Media Lunas, mis on v2ga lahe hostel, kuid ka peot2nava keskus ja hosteli enda baaris on kella neljani hommikul k6ige l2rmakamad neist - nendeks kaheks siin oldud ooks oleme aga selle kogemusega arvestanud) peale sellist p2eva, siis on PARIM uudis, et kahjuks pead sa ootama esimest bussi, mis l2heb hommikul kell seitse ning ainsad kaks vaba kohta on dormis koos kuni nelja suvalise inimesega BAARI K6RVAL TOAS!

Muidu istun ma praegu internetipunktis ja yks mees mu k6rval deklameerib iga natukese aja tagant "jingle bell jingle bell jingle motherfucka". Yleeile k2isin samuti netipunktis skype´imas ja yks mees mu k6rval vaatas poolteisttundi j2rjest homemade pornot.

Kui ma oleks natukene kergemini 2rrituv, siis ma t6en2oliselt taoks oma dormis pead vastu seina juba v2hemalt tund aega, aga yldiselt olen ma ikka r66mus - see kolm maagilist p2eva Salentos kaalub kogu selle t2nase jama sajakymnekordselt yles! Pyyan ainult seda rahumeelsust ka l2bi t2nase oo s2ilitada ning loodan uutele ilusatele looduskogemustele alates homsest Santa Marta ja Tayrona rahvuspargi kandis..